Krimmi elanikud pagevad Eesti kaudu mobilisatsiooni eest

Krimmi elanikud pagevad Eesti kaudu mobilisatsiooni eest

Slava Ukraini embleem Eesti piirivalvuri käisel Luhamaa piiripunktis

Ta oli seisnud ja oodanud Šumilkino piiripunktis lageda taeva all jahedas eelmisest õhtupoolikust, enda sõnul 15 tundi, et pääseda lõpuks aiaga piiratud paarisajameetrisele nöörsirgele teele, mida mööda astuda, käes väike musta värvi spordikott, Eesti poole. Kui Vene piirivalvurid küsisid, kuhu ta läheb, oli mees vastanud, et Riiga, kus peatub hotellis.

Eesti piirivalvuritele ütleb ta, et soovib minna Poolasse, kus sõbrad on juba ees, ning võimalusel isegi Ameerikasse, kus elab ta õde.

Ukraina põgenike arv on Luhamaa ja Koidula piiripunktis viimasel ajal kasvanud

Viimastel päevadel on märgatavalt suurenenud Luhamaa ja Koidula piiripunktis Ukraina sõjapõgenike arv. Varasemast rohkem soovib Eestisse tulla põgenikke Krimmist.

Kolmapäeva keskpäeval olid Luhamaa piiripunktis piiriületajate järjekorrad pikad. Lisaks sõidukiga järjekorras ootajatele oli palju neid, kes vaid kohvrit käe kõrval vedades soovisid Eestisse tulla.

"Kui varasemalt kagunurgas tulid Ukraina sõjapõgenikud peamiselt Luhamaa piiripunkti kaudu, siis Koidula piiripunkt on jäänud väga suure surve alla. Luhamaal ja Koidulas saabus möödunud ööpäevaga kokku umbes 460 ukrainlast Eestisse. Uue trendina tooksin välja, et sõjapõgenikud Krimmist on läinud liikvele, kes mobilisatsiooni hirmus, kes sõja hirmus," rääkis politsei- ja piirivalveameti kagu piiripunkti juht Peter Maran.

Väidetavalt on ka Venemaa poolel järjekorrad pikad. Enamus Eesti piirile jõudnud inimestest nägid kurnatud välja ja kaamera ees ei soovinud keegi oma reisi eesmärkidest rääkida. Osad ütlevad põhjenduseks, et kardavad oma pereliikmete pärast Venemaal.

"Oleme teinud ka Vene kodanikele sisenemiskeelde üsna palju. Mõni on tulnud lihtsalt turismireisile, mõni on mobilisatsiooni eest põgenenud. Osad tulevad turismiviisadega, väidavad, et lähevad sugulastele külla, tegelikkuses vestluse käigus selgub midagi muud. On ka Venemaa kodanikke, kes väidavad, et nad põgenevad sõjast Ukrainas. Reeglina on neil mingisugused Ukraina dokumendid ka kaasas, aga intervjueerimise käigus selgub siiski, et tegemist on juba pikaajalise Venemaa residendiga ja seega ei ole tegemist sõjapõgenikega," selgitas Maran.

Vene mobilisatsioonipõgenikud kujutavad endast julgeolekuohtu

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg ütles, et Venemaal toimuva mobilisatsiooni eest põgenevad kujutavad endast selgelt julgeolekuohtu, sest nendega koos võivad lääneriikidesse saabuda ka Vene julgeolekuteenistuse töötajaid. Võimalik taktikalise tuumarelva kasutamine Ukrainas tema sõnul Eestile ohtu ei kujutaks.

"See on kindlasti selline olukord, mida ma olen enam kui kindel, et Vene Föderatsiooni julgeolekuteenistused ära kasutavad selleks, et võib-olla vähe vabamalt suunata oma teenistujad Euroopasse. See oht kindlasti on," ütles Grosberg.

 

Similar articles:

ОборонаОт «натянутой проволоки» — к бункерам

ИсторияАрхив об эстонской границе

ПроисшествияМужчина, опасаясь мобилизации, бежал через реку Нарва в Эстонию

ОбществоНарва: приграничный город Эстонии, где НАТО и ЕС встречаются с Россией

ПолитикаМобилизация может коснуться и проживающих в Эстонии граждан РФ


Rating: 0 Votes: 0

Comments

No comments yet. Yours will be the first!