“Eesti piir 1920–1946” riigiarhiivis

“Eesti piir 1920–1946” riigiarhiivis

Eesti taasiseseisvumisest alates on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piir olnud kuum teema, mida käsitletud jätkuvalt nii riikidevahelistel läbirääkimistel kui ka ajakirjanduses.

Kus ja kuidas kulgeb piir kahe riigi vahel, see on oluline küsimus, mis puudutab ühtviisi mõlema riigi elanikke – keda otsesemalt, keda kaudsemalt. Lahendamata või halvasti lahendatud piiriküsimused võivad olla suureks takistuseks heanaaberlikele suhetele. Piiri paikapanek kahe riigi vahel nõuab muidugi mõlema poole head tahet, nagu näitab ajalooline kogemus.

10. jaanuaril avatakse riigiarhiivis (Maneezˇi 4) teabetalituse juhataja Liivi Uueti koostatud näitus “Eesti piir 1920–1946”, mis annab ajaloolise ülevaate Eesti piiri kujunemisest. 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahulepinguga fikseeritud Eesti-Vene piiri kujunemist mõjutasid nii rindeolukord kui ka ägedad vaidlused nõupidamislaua taga. Läbirääkimistel kasutatud kaardid, kus on fikseeritud osapoolte piiriettepanekud, näitavad keerukat teed kompromissile. Samuti on näitusel väljas materjale Eestile pealesurutud uue idapiiri määramisest 1944. aastal, mis fikseeriti 1946. aastal ametliku piirikaardiga.

Kui Tartu rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel on suhteliselt hästi tuntud, siis Eesti lõunapiiri kujunemisest teatakse hoopis vähem. Eesti-Läti piirikomisjoni töö käiku ei mõjutanud küll sõjategevus kahe riigi vahel, kuid dramaatikast ei tulnud puudu nendelgi läbirääkimistel.

1920. aasta kevadel puhkes Eesti ja Läti vahel terav piirikonflikt, eriti ägedad vaidlused käisid segaelanikkonnaga Valga linna üle. Kardeti isegi sõja puhkemist, kuid vaidlusküsimused suudeti läbirääkimiste teel siiski lahendada. Tõsi küll, selleks tuli erapooletu Suurbritannia ekspert appi kutsuda. Lõpptulemusega ei olnud kumbki osapool päris rahul, kuid kompromissina kujunenud piir ei ole edaspidi vaidlusi põhjustanud ega takistanud heanaaberlikke suhteid kahe riigi vahel.

Arhiividokumendid tõendavad, et piir ei ole pelgalt mõtteline joon kahe riigi vahel, vaid on sama põnev ajalooline objekt nagu kultuuri- või ehitismälestisedki.

Kui riigiarhiivis on üleval ka olulist vene keelset dokumentatsiooni, tuleks sinna korraldada Eesti vene koolide ekskursioone ja miks mitte ka peterburi koolidest (?), kes saaksid asjatundlikult giidilt täpsemaid selgitusi.

Similar articles:

ЭстонияЭстония: краткая справка

ИсторияЭстония - Земля русских предков

ЭстонияЭстония

ОбществоРусские выбирают Эстонию

ПолитикаВ Эстонии победили разрушители советских памятников


Rating: 0 Votes: 0

Comments

No comments yet. Yours will be the first!