Eestlaste kaitsevalmidus on kõigi aegade kõrgeim
Eestlaste osakaal, kes peavad vajalikuks Eesti ründamisel osutada sissetungijale sõjalist vastupanu, on tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemel, selgub kaitseministeeriumi tellitud iga-aastasest uuringust.
Tänavu kevadel, mõni nädal pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas korraldatud küsitluses pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 81 protsenti Eesti elanikkonnast. Eestlastest toetas seda rekordilised 91 protsenti ja venekeelsetest 61 protsenti.
"See on erakordselt hea tulemus, toetus relvastatud vastupanu osutamisele on aastaga hüpanud üheksa protsendipunkti," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm reedel uuringu tulemusi tutvustades. Eestikeelsete seas on toetus relvastatud vastupanu osutamisele ajaloo kõige kõrgem, venekeelsete hulgas ei ole see aastaga muutunud.
Samuti tõi Salm esile, et üheksa protsendipunkti on kasvanud nende inimeste osakaal, kes on ise reaalselt valmis Eesti kaitsesse panustama ning neid on nüüd 66 protsenti. "Üle-eestiliselt oleme jõudnud kõige kõrgemale tasemele, mis kunagi olnud," tõdes kantsler. Eestlastest oli valmis isiklikult kaitsetegevuses osalema 76 protsenti, venekeelsetest 44 protsenti.
Salm soovis veel esile tõsta elanike hinnangu Eesti kaitsevõimele, mis on pärast sõja algust Ukrainas kasvanud.
Kui aastatel 2018-2020 püsis elanike usk Eesti kaitsevõimesse stabiilsena, siis Venemaa rünnaku järel tõusis usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni kindlasti või pigem kaitsta viimase viie aasta kõrgeimale tasemele, jõudes 60 protsendini. Viimase kahe aastaga on oluliselt vähenenud ka nende elanike osakaal, kes ei pea üldse võimalikuks, et Eesti suudab kuni liitlaste abi saabumiseni ennast oma jõududega kaitsta – see on langenud 24 protsendilt seitsmele protsendile.
Samuti on kasvanud Eesti inimeste toetus NATO-le. Sel kevadel pooldas 80 protsenti eestimaalastest Eesti kuulumist NATO-sse, sealjuures 94 protsenti eestlastest ja 50 protsenti mitte-eestlastest. NATO-sse kuulumise vastu on 32 protsenti muulastest, 19 protsendil pole kindlat seisukohta.
Eesti elanikest 69 protsenti leidis, et NATO on teinud Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt, 48 protsenti usub, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi.
Eesti riigi peamisteks julgeolekutagatiseks peavad eestimaalased 2022. aastal kõige sagedamini kuulumist NATO-sse (70 protsenti, kasv võrreldes 2021. aastaga üheksa protsentdipunkti). 69 protsendi elanike hinnangul muudavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid Eestis elamise turvalisemaks.
Kaks valdkonda, milles olukord võiks parem olla, ongi eestlaste ja muukeelsete inimeste hoiakute erinevus ning inimeste vähene teadlikkus, mida kriisi ajal teha, märkis Salm.
Vaid 31 protsenti ütles, et peab end täiesti või pigem piisavalt informeerituks, mida neil võimaliku kallaletungi korral oleks võimalik riigi kaitsmiseks teha. Viimases on ka eestlaste ja muulaste vaheline erinevus suhteliselt väike.
"Üldistatuna võime öelda, et Eesti elanikud nii toetavad kui on ise valmis Eestit kaitsma. Võime kindlad olla, et oleme üheskoos valmis seisma ning võitlema Eesti vabaduse eest sama kindlalt nagu seisime vabaks saamise eest kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses," ütles kaitseminister Hanno Pevkur pressiteate vahendusel.
"Märkimisväärne on, et pooled elanikest peavad vajalikuks kaitsekulutuste tõstmist. Lähiajal seisab Eestil kaitsevõime tugevdamiseks ees rida väga olulisi investeeringuid ning on hea teada, et Eesti elanikud usaldavad kuidas kaitsevaldkond seda raha kulutab ja peavad investeeringuid julgeolekusse ja riigikaitsesse tähtsaks," ütles kaitseminister Pevkur.
Kaitsekulutuste tõstmise poolt on 51 protsenti elanikest (2021 oli 31 protsenti). Valitsus on sel aastal kinnitanud kaks lisapaketti Eesti sõjalise kaitse tugevdamiseks summas 816 miljonit eurot. Kaitsekulutused moodustavad sel aastal 2,3 protsenti SKT-st.
2022. aasta kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringu küsitlus toimus märtsist aprilli alguseni. Valim koosnes 1200 Eesti elanikust vanuses 15–74 ning uuringumeetodina kombineeriti veebi- ja telefoniküsitlust. Selle viis läbi Eesti Uuringukeskus OÜ.
Salm rõhutas, et kuna kaitseministeerium on sarnast uuringut teinud juba paarkümmend aastat, on sellest saadudu andmed hästi võrreldavad ning annavad hea pildi Eesti elanike suhtumisest kaitsevaldkonda.
Similar articles:
Эстония → Эстония: краткая справка
Политика → В Эстонии победили разрушители советских памятников