Kaitsepolitsei aastaraamat 2022

Kaitsepolitsei aastaraamat 2022

Välja antud kaitsepolitsei aastaraamat selgitas välja olemasolevad ja uued ohud avalikule korrale Eestis. Nende hulgas maksti erilist tähelepanu Venemaale.

Kremli poliitikat imetlevad inimesed on Eestile ohtlikud

Kremli poliitikat imetlevad või toetavad inimesed on nii otseselt kui ka kaudselt ohuks meie põhiseaduslikule korrale. Tihti pole selline oht käega katsutav või vahetu, kuid Kremli poliitikat toetavad inimesed loovad Venemaale ettekäände sekkumiseks, olgu süüdistused kui tahes absurdsed, kirjutab Arnold Sinisalu.

2022. aastal Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval alanud sõda Ukraina riigi ja rahva vastu raamistab seekordse kaitsepolitsei aastaraamatu ning selle sisu. Koletu teise maailmasõja ühe järelmina sündis ÜRO, mille harta alusartiklid pidid tagama maailmas rahu. Kremli juhitud Venemaa ründas enda loodud maailmakorda.

Selle järel on raske üldse midagi öelda, sest maskid on langenud ja kogu jutt Vene kodanike inimõiguste tagamisest ning rikkumistest on õõnes ja sisutühi. Veidi küll kohatu, aga siinjuures olukorda ilmestav on lause, et Venemaa on erandlik riik, sest ta võitleb oma kodanike inimõiguste eest eranditult väljaspool Venemaad.

Suurim varas istub Kremlis

Me ei tea ja ei saa kunagi teada, kes on olnud maailma suurim varas, aga praeguse aja suurim varas istub Kremlis. Ma ei räägi siin tema maisest varast, vaid tollest, mida pole võimalik kaaluda ja mõõta – ta on varastanud oma ja paljude rahvaste oleviku ja tuleviku ning kohati ka mineviku.

Paljud meist armastavad ajalugu, mõnele meeldib ajalugu lihtsalt rohkem kui keskmisele inimesele. Kui aga ajaloohuvilisel, kes tahab aja kulgu muuta oma tahte järgi ja selle järgi, mis vaid temale isiklikult õige ja õiglane tundub, on käeulatuses tuumanupp, on see väga raske juhtum.

Me ei kujuta ette, et kunagised Euroopa suurvõimud pretendeeriksid oma endistele vallutatud või liidetud territooriumitele, nagu Kreml seda teeb. Kas me kujutame ette, et meile lähedane Rootsi Kuningriik nõuaks tagasi Eesti- ja Liivimaad. Halenaljakas, kas pole?

Ilmselgelt on au, kuulsus ja võim Kremlis olulisemad kui rahu Venemaaga piirnevates riikides või kogu maailmas. Kremli juhi arvamus XX sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist ehk Nõukogude Liidu kokkukukkumisest on sügavalt ekslik. NSVL-i lagundasid eelkõige vähetõhus majandusmudel ja üldist arengut soosiva vabaduse puudus, mitte müstiline USA ja lääneliitlaste surve või külma sõja aegne vandenõu.

Kuulutades Ukraina riigi lääne kolooniaks ja eitades ukrainlaste kui rahvuse olemasolu, ei anna Kremli juht mingitki võimalust mõistlikuks dialoogiks. Dialoog Kremliga Ukraina üle on kui halb paroodia pimeda ja kurdi vestlusest.

Kremli poliitikat imetlevad või toetavad inimesed on nii otseselt kui ka kaudselt ohuks meie põhiseaduslikule korrale. Tihti pole selline oht käega katsutav või vahetu, kuid Kremli poliitikat toetavad inimesed loovad Venemaale ettekäände sekkumiseks, olgu süüdistused kui tahes absurdsed.

Loomulikult pole igasugune Kremli imetlemine selline oht, mis nõuaks kriminaalõiguslikku sekkumist, kuid teavet tuleb koguda, et mõista kasulike idiootide tegevuse eesmärke ja samuti seda, kas tegemist on lihtsalt šovinismi toetaja või palgalise Kremli agendiga. Just Vene eriteenistustega salajasele koostööle kaasatud isikute tuvastamine ja kohtu alla andmine on üks kaitsepolitsei peamisi ülesandeid.

Islamism ja paremäärmuslus

Märkigem ära, et viimastel aastatel on olnud vaja järjest rohkem tähelepanu pöörata Hiina Rahvavabariigi luuretegevusele Eestis, sest pakume globaalsele suurriigile huvi kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik.

Kahjuks tuleb meil rohkesti tähelepanu pöörata paremäärmuslastele, kelle tegevus on rohkem küll sümboolne ja sotsiaalvõrgustikes aktiivne, kuid halbade tegurite koosmõju korral võib tuua kaasa rünnakud inimeste elu, tervise ja vara vastu – siin me räägime potentsiaalsest paremäärmuslikust terrorismist.

Uus aeg COVID-i tingimustes on toonud tänavatele väga erinevaid tegelasi, nii neid, kellel on enda arvates kaalukad põhjused frustratsiooni välja elada, kui ka seiklejaid, kes kõige ja kõigi vastu protesteerides väikest viisi äri ajavad. Protestiliikumine kui äriidee on mõnele inimesele tulus sissetulekuallikas.

Järjest rohkem pöörame tähelepanu terrorismi ennetamisele, eriti selliste kolmandatest riikidest Eestisse tulnud isikute tuvastamisele, kes võivad toetada islamiterrorismi või panna toime terrorirünnakuid.

Terrorismi rahastamine ja tänapäevased rahastusplatvormid on valdkond, mis nõuab täit tähelepanu. Piiratud ressursside tingimustes tuleb teha valikuid ning pole võimalik kõike ennetada ja tõkestada, kuid ülevaade peab tekkima, eriti moodsate virtuaalvääringute suhtes.

Radikaliseerumine ja terrorismi rahastamine on valdkond, kus tuleb olukorda tõhusalt jälgida ja vajaduse korral ennetavalt sekkuda. Radikaliseerumine on protsess, mis võib lõppeda terroriga. Iseenesest pole vahet, mis alusel inimene radikaliseerub, sest alusideoloogia võib olla erinev, kuid protsess ja lõpptulemus väga sarnane.

Nimetamata konkreetseid isikuid, saan öelda, et oleme näinud juhtumeid, kus ise radikaliseerunud noored inimesed on alustanud islamismi toetajana, muutnud siis suunda ja toetanud paremäärmuslust, kuid lõpuks nooruse radikaalsusest välja kasvanud ning saanud täiesti tavalisteks kodanikeks. Võib väljenduda ka nii, et kui kunagi olid moes punk ja hipid, siis nüüd on mõnele oma protestimeelsuse väljendamiseks islamism või paremäärmuslus.

Kaitsepolitsei ja teised teenistused peavad arvestama ka sellega, et Põhja-Euroopa ristteel olev Eesti on koht, mille kaudu võib – küll harva, aga siiski – kulgeda islamiterrorismi kahtlusega inimeste teekond Skandinaaviast Balkanile või Lähis-Idasse ja tagasi.

Terrorismi tõkestamisel on eelkõige oluline lõhkematerjalide, laskemoona ning lõhkeseadmete valmistajate tuvastamine, samuti vahendajate, hoiustajate ja tehnilise varustuse kindlakstegemine.

Tänapäeval on ülimalt oluline kaitsta oma riigi teavet kübermaailmas ja suuta eristada tavakuritegevust ning riiklikke ründeid. Sageli võib juhtuda, et riiklikud ründed kübermaailmas on tehtud koostöös kriminaalsete rühmitustega. Küberründed on ohtlikud, sest ühe eduka ründe tagajärjeks on piltlikult väljendudes suurte autokoormate kaupa dokumente, mis satuvad vastase valdusesse.

Korruptsioon ja majandusjulgeolek

Kuigi riigina oleme saavutanud edu, pole korruptsioon kadunud ja ilmselgelt ka ei kao kunagi. Kui kiusatus on suur ja järelevalve on nõrk, võidakse korraldada riiklikke hankeid isiklikes huvides.

Majandusjulgeolek ja kahesuguse kasutusega kaupade ning massihävitusrelvade kaubanduse tõkestamine on samuti oluline valdkond, mille kohta saab meie aastaraamatust lugeda.

Sellelgi aastal käsitleme aastaraamatus Nõukogude okupatsiooni võimude tegevust Eestis ja avaldame ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee kirjutise oma tegevusest 1970. aastate lõpus.

Lõpetan katkega Eesti ajaloolase ja riigimehe Jüri Uluotsa 1944. aasta artiklist, mille ta kirjutas enne kodumaalt lahkumist. "Suurvene rahvas ei saa oma sotsiaalpoliitilise ideoloogia ürgjoone tõttu ka tulevikus teisiti, kui tungida ja ikka jälle tungida teiste rahvaste eluruumi, neid rünnata, kahjustada ja vallutada. Ühtlasi ikka ja jälle leitakse põhjusi ja teooriaid rünnakuiks." (Jüri Uluots. Seaduse sünd. Eesti õiguse ajalugu. Tartu, 2004, lk 402.)

See mõte on 2022. aastal vägagi aktuaalne. 78 aastat hiljem tuleb vaid lisada, et suurvene rahva asemel tuleks öelda Kreml. Retooriliselt küsides: millal me viimati rääkisime Moldovast ja Gruusiast?

Majandussuhted Venemaaga kahjustavad Eesti julgeolekut

Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid piiravad tema võimekust teisi riike rünnata, mistõttu aitab majandussuhete vähendamine Venemaaga tugevdada Eesti julgeolekut, leiab kaitsepolitsei (kapo).

"Mida mõjusamaid majandussanktsioone Venemaale kehtestatakse ja mida isoleeritum on Venemaa majandus rahvusvahelisest majandusest, seda väiksem on Venemaa suutlikkus külvata tegelikku sõjaohtu ning viia ellu agressiooni ja sõjategevust," öeldakse teisipäeval avaldatud kapo aastaraamatus. "Mida vähem on Eestil majanduslikke seoseid Venemaaga, seda tugevam on Eesti julgeolek," lisatakse samas.

Kapo toob esile, et sanktsioonid mõjuvad kahes suunas, puudutades ühelt poolt ärihuve ning teisalt inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi.

"Kui ajada äri vaenuliku võõrriigi kaasajooksikute või riigiettevõtetega, ei pruugi tavapärane äritegevus ühel hetkel enam võimalik olla. Sanktsioonide kehtestamine kui mõjutusvahend on nii regionaalselt kui ka globaalselt aina rohkem kasutust leidnud. Ka Eesti ettevõtjad peaksid targu läbi mõtlema, kellega nad äri ajavad," märgib kaitsepolitsei.

Kapo toob näite anonüümseks jäetud ettevõttest, mille edu põhines sanktsioonide alla pandud riigist toodud toormel. Kui aga ühel hetkel sealt enam tooret tuua ei saanud, kadus ka firma äriline eelis ning ta pidi loobuma senistest lepingutest.

"Ettevõtjad sõltuvad välispartneritest ja teatud ärimudelite puhul sanktsioneeritud piirkondade partneritest. Seal, kus poliitika kujundab, suunab ja kontrollib majandust, kaob majanduslik loogika. Ettevõtjad peavad mõistma, et äri ajamine sanktsioneeritud riikidega vähendab Eesti ja tema liitlaste julgeolekut ning selline ärisuund kahjustab ettevõtjat," rõhutab kaitsepolitseiamet.

"Eesti ettevõtjaid võidakse rakendada ka poliitilise mõjutusvankri ette, pannes neid lobitegevuse kaudu survestama valitsust või avalikkust näiteks Venemaa Föderatsiooni huvides," märgib kapo ning soovitab hoidud sellisest partnerlusest.

Julgeolekuohte alahinnatakse, riigisaladuse kaitseks napib ressursse

Kaitsepolitsei (kapo) hinnangul ei teadvustata mitmeid julgeolekuohte Eestis piisavalt ning riigisaladuse kaitseks napib vahendeid.

"Viimaste aastate kontrollide põhjal tuleb nentida, et julgeolekualaseid ohte ei teadvustata piisavalt, samuti on riigisaladuseks tunnistatud teabe kaitsmiseks ning füüsilise turvalisuse tagamiseks eraldatud ressursid ebapiisavad," öeldakse teisipäeval avaldatud kaitsepolitsei aastaraamatus.

Kapo meenutab, et tema tegevuse üks fookus on ka riigisaladuse kaitsmine, seda nii pahatahtlikkuse kui ka hooletuse eest.

"Hooletuse vältimiseks ja seeläbi riigisaladuse avalikuks tuleku ärahoidmiseks võetavad meetmed peavad olema piisavad ja ajakohased," rõhutab kaitsepolitsei.

"Tihti näeme, et kehtivaid õigusakte ei järgita vajaliku hoolsusega. Peame taas üle kordama, et riigisaladusi töötlevates asutustes tuleb rikkumistest teatada kohe, mitte teha seda nädalaid või kuid hiljem," lisatakse aastaraamatus.

Kapo tõdeb, et tihti tegutsetakse riigisaladuse kaitse korraldamisel mugavustsoonis. "Riigisaladuse kaitse tagamisel tuleb pidevalt analüüsida ümbritsevat julgeolekuolukorda ning füüsilist keskkonda ja sellest tulenevalt tõhustada ka riigisaladuse kaitse meetmeid," seisab aastaraamatus.

Kapo toob välja, et riigisaladuse kaitset korraldaval isikul peavad ülesande täitmiseks olema laialdased erialased teadmised, kuid sageli teevad nad seda oma põhitöö või muude tööülesannete kõrvalt, mistõttu ei pühendata sellele valdkonnale pahatihti piisavalt tööjõudu, -aega ega tehnilist ressurssi.

Aastaraamatus esitatud info kohaselt hõlmab riigisaladuste kaitse tehnoloogiat, füüsilise turvet ning koolitust. Tehnoloogia aspekt eeldab, et tuleb olla kursis tänapäevaste lahendustega IT-valdkonnas, kuna riigisaladuse töötlemine käib enamasti digitaalselt. Füüsiline turve tähendab, et kuna IT-süsteemid peavad asuma turvalisel alal, peab riigisaladuse kaitset korraldav isik olema kursis nii füüsilise turvalisuse põhimõtetega kui ka häire- ja valvesüsteemidega. Koolituse aspekt tähendab, et riigisaladuse kaitset korraldav isik peab suutma teha teistele töötajatele riigisaladuse kaitse ja elektroonilise teabeturbe koolitusi.

Probleeme on ka IT-turvalisusega

Kapo kirjeldab oma aastaraamatus mullu aset leidnud küberrünnakuid ja nende tagajärgi ning tõdeb, et mitu Eestis toimunud rünnakut oleksid olnud õige tegutsemise korral ära hoitavad.

"Eelmisel aastal Eestis laiemat kõlapinda leidnud kübervahejuhtumid – ettevõtete andmete leke ja 290 000 dokumendifoto vargus – said võimalikuks riiklike süsteemide turvanõrkuste ja aegunud tarkvara tõttu. Need vead olnuks kergesti välditavad," rõhutab kaitsepolitsei.

"Nagu Riigi Infosüsteemide Amet tõdeb, ei reageeri Eesti asutused tõsistele turvaohtudele piisavalt kiiresti," märgib kapo oma aastaraamatus ning küsib: "Kui me ei ole harjunud teadaolevaid turvanõrkusi piisavalt tõsiselt võtma, kas suudame siis tuvastada seni märkamatuks jäänud ohukohti?"

Kaitsepolitsei hinnangul ei puuduta see ainult tark- ja riistvaralisi aspekte, vaid ka inimesi. Küberjulgeoleku ohustamine ei käi üksnes võrgu ja arvutite kaudu, vaid vaenulikule luuretegevusele omaselt üritatakse n-ö õige koha peale paigutada inimesi, keda on koostööle värvatud.

Kapo viitab ka Ukraina sõja kontekstis toimunud Venemaa toetatud küberrünnakutele lääneriikide, sealhulgas ka Eesti vastu: "Praegu vajame rohkem kui kunagi varem vastutustundlikku küberkäitumist, oma süsteemides võimalike turvahaavatavuste väljaselgitamist ja eemaldamist ning head koostööd nii riigi sees kui ka riikide vahel selleks, et Eesti oleks kaitstud ka küberruumis."

Sõda Ukrainas pole Eesti sees olukorda hullemaks muutnud

Kuigi Vene luureteenistused jätkavad oma tavapärast tööd ja propaganda idast pole kuhugi kadunud, siis vähemalt Venemaa sissetung pole riigisisest julgeolekuolukorda Eestis kuidagi hullemaks muutnud, ütles "Esimeses stuudios" kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu.

Sinisalu sõnul mõjutasid mingi aja Vene luure tegevust pandeemiaaegsed piirangud ja sama võib öelda uute piirangute kohta, mis on seotus Venemaalt ja Venemaale liikumisega, kuid luureteenistusi see pikalt vaiksena ei hoia.

"Luure ei oota kunagi asjade kulgemist, vaid püüab olla paindlik ja jätkata ülesannete täitmist. (Koroonapandeemia ajal) oli selliseid hetkelisi hingetõmbepause ja ümbermõtestamist. 2021. aastaks väga paljud asjad olid juba muutunud ja uued sidepidamisviisid leitud," lausus Sinisalu.

Sõda Ukrainas pole Eestis olukorda hullemaks muutnud, kuid Vene mõjutustegevus on endiselt aktiivne.

"Nad on päris aktiivsed, teine asi, kui edukad nad selles on. Püütakse mõjutada erinevaid gruppe, on see näiteks majandussektor, kultuurivaldkond, poliitika, need Vene kodanikud, kes elavad Eestis. Väga palju mõjutust tuleb Eestisse hoopis ingliskeelse maailma kaudu," lausus Sinisalu.

 Sinisalu sõnul suudab Vene propaganda võrgustike kaudu mõjutada näiteks Ameerikas ja Euroopas paremäärmuslasi. "Kust jõuavad meieni seisukohad, et Venemaa kaitseb kristlikke konservatiivseid väärtus, see oli enne sõja algust ja Covidi ajal teemaks. Nii mõnedki nägid Venemaad kui liitlast traditsiooniliste kristlike väärtuste tagamisel. Nüüd näeme, et sõda on kõik alasti võtnud ja et see on kõik butafooria olnud," rääkis Sinisalu.

Seega ei saa Sinisalu sõnul väita, et Vene luure tegevus pole olnud edukas. "Mingites sektorites on edukas, mingites mitte. Kui hästi mustvalgelt öelda, siis Eesti ühiskond on väga tugev, et vastu panna otsesele Vene propagandale. See, mis tuleb kaudselt lääne kaudu ringiga, selles osas ei pruugi me ohte hoomata ja tajuda;" lausus ta.

Sinisalu sõnul kipuvad näiteks kõikvõimalike vandenõuteooriate austajad, sealhulgas mõnedki vaktsiinivastased, kergemini omaks võtma nii-öelda alternatiivseid teooriaid selle kohta, kes Ukraina sõja ikkagi põhjustas ning miks tuleks selles küsimuses Moskvat uskuda.

"Võib aimata, miks see nii on, aga kuni pole neid inimesi seotuses Vene eriteenistustega vangi pandud, ei tahaks kellelegi näpuga osutada. Eks aastate pärast arhiivimaterjalid näitavad, kuidas asjad on kulgenud. Ei maksa üle tähtsustada Vene eriteenistuste võimeid ja ei maksa alahinnata inimliku rumalust ja lollust," lausus Sinisalu.

Kaitsepolitsei avaldas teisipäeval iga-aastase aastaraamatu, kus muu hulgas märgitakse, et Eestis ei teadvustata mitmeid julgeolekuohte piisavalt ning riigisaladuse kaitseks napib vahendeid.

Uus võimalik oht on paremäärmuslik terrorism

Venemaa aastakümneid kestnud mõjutustegevuse kõrval on üheks uueks Eesti ühiskonna turvalisust ohustavaks teguriks saanud paremäärmusliku terrorismi võimalus, ütleb kaitsepolitsei (kapo) oma aastaraamatus.

"Kahjuks tuleb meil rohkesti tähelepanu pöörata paremäärmuslastele, kelle tegevus on rohkem küll sümboolne ja sotsiaalvõrgustikes aktiivne, kuid halbade tegurite koosmõju korral võib tuua kaasa rünnakud inimeste elu, tervise ja vara vastu – siin me räägime potentsiaalsest paremäärmuslikust terrorismist," kirjutab kapo peadirektor Arnold Sinisalu aastaraamatu sissejuhatuses.

"Ohu ennetamise kontekstis ongi viimaste aastate ohtlikem areng /---/ terrorismi õhutava nn Siege'i kultuuri jõudmine Eestisse," seisab teisipäeval avalikustatud raamatu põhiseaduslikku korra kaitset käsitlevas osas.

Seal selgitatakse, et Siege'i liikumine on saanud nime USA paremäärmuslase James Masoni 1980. aastatel avaldatud artiklisarja järgi, mille põhitees on terrorirünnakute kaudu ühiskonna kokkuvarisemise kiirendamine ja sellele järgnev rassisõda. Teooriat, mida paremäärmuslased algul liiga äärmuslikuks pidasid, asusid levitama noorema põlvkonna paremäärmuslased aastatel 2011–2017 tegutsenud rahvusvahelises internetifoorumis Iron March.

"Sealt said alguse mitmed vägivalda propageerivad rühmitused, mille liikmeid on süüdi mõistetud nii mõrvade kui ka terrorikuritegude eest. Foorumi looja ja eestvedaja oli Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (MGIMO) õppinud Vene kodanik Ališer Muhhitdinov. Tema kirjutatud raamatut, mis õigustab ja ülistab vägivalda, on leitud ka Eesti paremäärmuslaste valdusest," tõdeb kapo.

Kaitsepolitsei selgitab, et erinevate äärmuste ärakasutamine on kooskõlas Vene sõjalise doktriiniga, mis näeb ette sõjaliste, poliitiliste, majanduslike, informatsiooniliste ja teiste mittesõjaliste meetodeite rakendamise konfliktides, kasutades selleks ära elanikkonna protestipotentsiaali.

Ühe näitena, kuidas Venemaa võib paremäärmuslasi kasutada Eesti julgeoleku kahjustamiseks, toob kaitsepolitsei välja juhtumi 2015. aastast, kui Sinimägede lahingus langenute mälestusüritusel proovis osaleda provokatiivselt tätoveeritud
Peterburi paremäärmuslane, et siis hiljem Eestit avalikult natsismi toetamises süüdistada. 2021. aasta veebruaris võis aga Tallinna vanalinnas koos "Surematu polguga" näha venekeelseid Eestist pärit skinhead'e, kes osalesid Vene opositsionääri Aleksei Navalnõid laimaval meeleavaldusel Venemaa saatkonna ees.

Siege'i ideoloogia on viinud massimõrvadeni

Kapo toob ka esile, et Iron Marchi netifoorumis levitatud Siege'i ideoloogia ohtlikkust näitab ka see, et seda järgisid terrorirünnakute korraldamisel massimõrvarid 2019. aastal nii Uus-Meremaal kui ka USA-s.

"Viimaseid omakorda seavad endale eeskujuks Siege'i kultuuri pooldajad üle maailma, sh Eestis," lisatakse aastaraamatus.

Kapo ülevaate kohaselt on Siege'i ideoloogia suunatud tõrjutud noortele, kes on oma muredega üksi jäänud. Neis õhutatakse viha teatud ühiskonnagruppide vastu ning lubatakse natsistliku tegevusega kaasnevat kangelase staatust.

"Gruppide liikmed ei pruugi päriselus kohtuda ja virtuaalmaailmas tekkinud väärkujutelmade mõjul võib mõni liige asuda plaanima rünnakut päriselus. Ohtlikum on see noorte ja vaimselt ebastabiilsete isikute puhul, kel võib lisaks olla huvi või ligipääs (oma vanemate) seaduslikele relvadele," tõdeb kapo.

Kaitsepolitsei rõhutab, et sellistes jututubades osalevad ka Eesti noored, kes on seal levitanud vägivaldset propagandat ja värvanud uusi liikmeid.

Ohtude ennetamiseks pidas kaitsepolitsei 2021. aasta oktoobris kinni kaks noormeest, kes olid seotud Ühendkuningriigis terroristlikuks kuulutatud organisatsiooniga Feuerkrieg Division ja kellele on esitatud kahtlustus terrorikuritegude toimepanemisele üleskutsumises ja ähvardamises.

 

Similar articles:

ПолитикаАннулирован вид на жительство Зои Палямар

ПолитикаPPA аннулировал вид на жительство в Эстонии у многолетнего кремлевского агитатора

ПолитикаОлег Иванов решил руководить партией Koos из России

ПолитикаСходил на похороны

ПроисшествияСависаара задержали


Rating: 0 Votes: 0

Comments

No comments yet. Yours will be the first!