Putini soosingus oleva Vene oligarhi ettevõte teenib Eestis miljoneid
Venemaa rikkuselt kuueteistkümnendale inimesele ning Vladimir Putini soosingus olevale Viatšeslav Kantorile kuuluv logistikaettevõte DBT tegutseb Muuga sadamas takistusteta edasi.
Seda seetõttu, et lääneriigid ei ole ärimehele seni sanktsioone kehtestanud. Muuhulgas võib ettevõtjat päästa ka Euroopa sõltuvus Vene väetistest.
Venemaa rikkuselt 16. inimesele ning Vladimir Putini soosingus olevale Vjatšeslav Kantorile kuuluv logistikaettevõte DBT tegutseb Muuga sadamas takistusteta edasi, sest lääneriigid pole ärimehele seni sanktsioone kehtestanud. Muuhulgas võib ettevõtjat päästa ka Euroopa sõltuvus Vene väetistest.
Veel 2020. aastal Äripäeva poolt Eesti edukaimaks ettevõtteks nimetatud DBT äri Muuga sadamas, 11 kilomeetrit Tallinnast kirdes, kulgeb Tallinna Sadama kommertsjuhi Margus Vihmani sõnul praegu takistusteta.
"Hetkel on DBT mahud enam-vähem tavapärased. Võib-olla veidi väiksemad kui eelmisel aastal, aga suhteliselt tavapärased," ütles ta.
Mitmeid miljoneid tonne aastas töötlev väetiseterminal on Vihmani sõnul Tallinna Sadamale tähtis partner. DBT terminal on tema sõnul üks viiest kõige suuremast terminalist Muuga sadamas.
2020. aastal oli Muuga ja Sillamäe sadamates tegutseva DBT puhaskasum majandusaasta aruande järgi 39-miljonilise müügitulu juures 5,5 miljonit eurot. Aasta varem oli ettevõtte puhaskasum neli korda kõrgemgi, umbes 23 miljonit eurot. Müügitulu küündis 2019. aastal aga umbes 65 miljoni euroni.
DBT avalike suhete juht Ago Tiiman ütles, et saab küll aru huvist nende ettevõtte vastu, kuid ei soovi ettevõtte käekäiku lähemalt kommenteerida.
DBT on üleilmse mineraalväetiste tootja Acroni tütarettevõte. Nii näiteks kuulub üks DBT nõukogu liige, Dmitry Khabrat, ühtlasi ka Acroni juhatusse. Acron kuulub omakorda aga Venemaa rikkuselt 16. inimesele Vjatšeslav Kantorile, kelle varade suuruseks hindas Bloomberg Vene-Ukraina sõja alguses umbes 8,4 miljardit dollarit.
Vladimir Putin andis alles 2017. aastal Kantorile, kes muuhulgas on alates 2007. aastast olnud Euroopa Juudikongressi juht, üle maineka Austuse ordeni, et tunnustada ettevõtja professionaalseid saavutusi ning pikaajalist head tööd. Pool aastat varem olid Putin ja Kantor ühes riigi suurima ammoniaagiüksusega sisse õnnistanud ka haruldaste muldmetallide tootmise. Acroni pressiteates on kirjas, et muldmetallide tootmisüksuse avamine on "strateegiliselt oluline, et tagada riiklik julgeolek" ning lõpetada järk-järgult haruldaste muldmetallide importimine Venemaale.
Vjatšeslav Kantori nimi figureeris 2018. aastal ka USA rahandusministeeriumi koostatud "Putini nimistus", mis koondas CNN-i teatel endas 210 prominentset Putini režiimile lähedalseisvat ametnikku ja oligarhi, kes kõik on edukaks saanud just Putini režiimi ajal.
Sanktsioonid Kantori ettevõtteid ei kimbuta
Akroni omanik Vjatšeslav Kantor (vasakul) koos Vladimir Putini ja teiste Akroni juhtfiguuridega vajutamas tseremoniaalset nuppu, et avada 2016. aasta juulis Veliki Novgorodis asuvas tehases ammoniaagi tootmisüksus. Autor/allikas: Kremlin.ru
68-aastast Vjatšeslav Kantorit ei ole Venemaa vastaste sanktsioonide nimekirja lisanud ei Euroopa Liit, USA ega Ühendkuningriik. Ta ei ole erandlik – Euroopa Liit on Bloombergi teatel 20-st Venemaa rikkamast inimesest sanktsioonide alla pannud ainult üheksa.
Peaminister Kaja Kallas ütles ERR-ile, et ta ei ole sanktsioonide nimekirjaga nii detailselt tutvunud, et kommenteerida, miks Kantorit ega ka mitmeid teisi suuremaid Vene oligarhe sinna ei ole lisatud. Samas on Kallase sõnul sanktsioonide mõte karistada eeskätt neid, kes Putini režiimi toetavad või õigustavad või kes otseselt sellest rahalist tuge saavad.
Kallas ütles, et Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu peaksid samas olema senisest karmimad. "Meie oleme alati olnud seda meelt, et sanktsioonid peaksid olema tugevad, karmid. Sellepärast, et kui need kiiresti kehtestada, siis neil on ka efekt," lausus ta.
Ka välisministeeriumi sanktsioonide ja strateegilise kauba büroo direktor Rena Tasuja ei soovinud võimalikke sanktsioone Kantori suhtes lähemalt kommenteerida.
"Potentsiaalsete sanktsioonisubjektide osas avalikult spekuleerimine ei oleks mõistlik. Eeskätt selle pärast, et vältida võimalike sanktsioneeritute varade väljavoolu ja selles osas neile signaalide andmist," ütles ta.
Tasuja ütles, et Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas on praegu need inimesed, kes on kõige enam Ukrainat ohustanud ning kes on olnud kõige lähemal Kremli otsuste tegemisele. Ta sõnas, et Ukraina sõja algusest on Euroopa Liit sanktsioonid kehtestanud ligi 600 inimesele, kelle hulgas on Vene oligarhe, riigiduuma ja julgeolekunõukogu liikmeid ning kõrgeid sõjaväelasi.
"Vene oligarhide rikkus tõmbab küll tähelepanu, aga siinjuures tuleb aru saada, et rikkus iseenesest ei pruugi olla alus sanktsiooninimekirja lisamiseks," lausus Tasuja.
Teoreetiliselt saaks Eesti kehtestada ka ühepoolsed sanktsioonid
Euroopa Liidus valmistatakse praegu ette küll viiendat sanktsioonide paketti, kuid ametniku sõnul on keeruline öelda, millal jõutakse konkreetse otsuseni.
Teoreetiliselt oleks Eestil võimalik kehtestada Venemaa suhtes ka ühepoolsed sanktsioonid, ilma Euroopa Liiduga koordineerimata. Kaja Kallase sõnul ei oleks see siiski mõistlik, sest niiviisi oleks ettevõtjatel võimalus oma vara ja ärid lihtsalt teise riiki liigutada.
Ka Rena Tasuja ütles, et sanktsioonid on kõige mõjusamad siis, kui neid kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt, soovitavalt koordineeritult samameelsete partnerite, nagu USA või Ühendkuningriigiga.
"Ühepoolne finantssanktsioonide kehtestamine ei pruugi tuua soovitud mõju ega pruugi olla kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega," ütles ta.
Sanktsioonide kehtestamist võivad takistada kõrged väetisehinnad
DBT angaari-tüüpi laos ja kaheksas kuppellaos Tallinnas Sadamas võib kokku hoida kuni 192 000 tonni mineraalväetisi. Autor/allikas: Tallinna Sadama koduleht.
1997. aastal asutatud DBT reklaamib end ise kui üks Euroopa tehniliselt paremini varustatud, moodsamaid ning edukamaid ettevõtteid logistika ja transiidi valdkonnas. Ettevõtte kodulehel seisab, et Muuga ja Sillamäe terminalides pakutakse klientidele nende kaupade ümberlaadimise ning ladustamise, samuti tootjatelt laevadeni ekspedeerimise teenuseid.
Sillamäe sadamas asub DBT-l vedelate keemiakaupade terminal. Muuga sadamas asuva puistekaupade terminali kaubavoost moodustavad ettevõtte teatel valdava osa aga granuleeritud mineraalväetised. Väetiseid hoiustatakse Muugal angaarlaos ja kaheksas kuppellaos, mille maht on kokku 192 000 tonni.
Lisaks Acroni omanikule Kantorile ei ole sanktsioonide nimekirja lisatud ka Venemaa rikkuselt 20. inimest Andrei Gurjevit, kes on Euroopa suurima fosforväetiste tootja PhosAgro suurosanik.
Eesti Maaülikooli põllumajandusökonoomika vanemteadur Ants-Hannes Viira ütles, et 2020. aastal moodustas Venemaalt sisse veetud väetis kolmandiku kogu Euroopa Liidu väetiseimpordist. Eestis on Venemaa ja Valgevene väetiste osakaal aga isegi üle kahe kolmandiku.
Viira ütles, et Acron ja PhosAgro toodavad umbes kaheksa protsenti maailmaturul kaubeldavast mineraalsest lämmastikväetisest ja 16 protsenti fosfaadipõhistest väetistest. Kui Euroopa Liit peaks Vene väetiste sissevedu piirama, tekib teadlase sõnul eeskätt küsimus, kuivõrd kiiresti on võimalik see teiste tootjate toodanguga asendada.
"Pikemas perspektiivis arvatavasti see asenduse efekt toimib. Esimesel päeval aga kohe mitte, mis tähendab, et väetised läheksid kallimaks. Seda oleme me tegelikult juba eelmisest sügisest näinud," ütles ta.
Kõrge teraviljahind võib viia Euroopa Liidu lähedal toidukriisini
Viira seletas, et kui väetised on vähem kättesaadavad või kallimad, siis kasutatakse neid ka vähem. On tõenäoline, et seetõttu oleks ka teraviljasaak sügisel väiksem ning see omakorda tõstaks teadlase sõnul teraviljahindasid maailmaturul.
Teadlane ütles, et Euroopa Liit, Venemaa ja Ukraina ekspordivad teravilja peamiselt vaestesse riikidesse Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Aasias, kus olukord põllumajanduslikuks tootmiseks niivõrd soodne ei ole.
"See olukord, et toiduhinnad on hästi kõrged, on olnud ju ka varem. Viimati oli 2008. aastal enne globaalset finantskriisi väga järsk tõus. Need riigid, kus kõrgest toiduhinnast tulenevalt tekkisid rahutused või protestid, olid need samad, kuhu nii Venemaa, Ukraina kui ka Euroopa Liit nisu eksportisid," lausus Viira.
Maaülikooli teadlase sõnul ongi suures pildis põhiküsimus see, kuidas ära hoida, et tekiks toidukriis ning sellega kaasnevad võimalikud sotsiaalsed probleemid ja rahutused.
"Egiptuse, Tuneesia ja Maroko kogemused on meil sealt 14 aasta tagusest ajast olemas. Kui sealt omakorda tekib selline protestide laine, poliitilised probleemid, võimalik migratsioon, siis see toob täiesti uue vektori nendele probleemidele lisaks," lausus ta.
Kantorit vaevab juutide tagakiusamine Euroopas, kuid mitte Venemaal
Endine Austria kantsler Sebastian Kurz määrati Kantori asutatud Euroopa Sallivuse ja Leppimise Nõukogu aseesimeheks selle aasta jaanuaris. Autor/allikas: Moshekantor.com
Postmodernistlikku kunsti koguvale Vjatšeslav Moše Kantorile kuulub ka suur vene-juudi erakunstikollektsioon. 2020. aastal viiendat korda Euroopa Juudikongressi juhiks valitud Kantor ongi meedias eeskätt sõna võtnud juute ning nende õigusi puudutavatel teemadel.
Venemaa president Vladimir Putin sõnas 2016. aastal, et peab Kantori juhitud juudikongressi loomulikuks liitlaseks võitluses antisemitismi vastu ning tänas ettevõtjat tema töö eest natsismi ülistamisele vastu seismisel.
Kantor või temaga seotud organisatsioonid on Vene riigimeedia vahendusel märkinud, kuidas juudivastasus on tõusulainel nii Ukrainas, Euroopas, kui ka maailmas laiemalt. 2016. aastal teatas näiteks Kantor Putinile, kuidas juudid põgenevad Euroopast terrorismi eest. "Las nad tulla meie juurde," vastas Putin talle toona.
Iisraeli päevaleht Haaretz kirjutas 2016. aastal, kuidas juudikongress on Kantori juhtimisel teinud ära palju, et juhtida tähelepanu antisemitismile Venemaale vaenulikes riikides, nagu näiteks Lääne-Euroopas või Ukrainas, kiites samal ajal Kremli antisemitismi vastase võitluse eest Venemaal.
"Samas kui Venemaa enda ametlikes propagandakanalites, nagu näiteks Russia Today, saavad korrapäraselt sõna holokaustieitajad või juudivaenulikud vandenõuteoreetikud," märkis ajaleht.
Venemaa on ka üleilmsel areenil kasutanud holokausti ära, et endale meelepärast ajaloo- ning maailmakäsitlust edendada, kirjutas RFERL. Nii näiteks korraldas Kantori juhitud holokausti foorumi fond 2020. aastal Jeruusalemmas suurejoonelise ürituse, et mälestada Auschwitzi koonduslaagri vabastamist 75 aastat tagasi. Lisaks Putinile pidasid muuhulgas mälestusüritusel kõned Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Walesi prints Charles. Putin manipuleeris oma kõnes faktidega ning jättis mõned neist, näiteks Molotov-Ribbentropi pakti üldse mainimata. Putini kõne päädis ürituse Iisraeli-poolse korraldaja avaliku vabandusega.
Eesti sellel üritusel ei osalenud. Osa ei võtnud ka Poola president Andrzej Duda, sest erinevalt Putinist või Macronist, temale kõneaega ei eraldatud. Duda on öelnud, et osalemisest keeldumisel mängis rolli ka Kantori roll ürituse korraldamisel ning tema sõprus ja tutvus Putiniga.
Kantori asutatud on ka näiteks Euroopa Sallivuse ja Leppimise Nõukogu, mille juhtkonnas on nii endine Ühendkuningriigi peaminister Tony Blair, endine Austria kantsler Sebastian Kurz kui ka endine Läti president Vaira Vike-Freiberga. Nõukogu kodulehel seisab, et asutus seirab sallivust Euroopas ning valmistab ette praktilisi soovitusi, et edendada sallivust, lepitust ja haridust, keskendudes võõraviha, juudivastasuse ja rassilise diskrimineerimise vastasele võitlusele kaasaegses maailmas.
Similar articles:
Бизнес → Тийт Вяхи: Я всегда взбирался на самое высокое дерево!