Eesti soov saada NATO-lt diviisi tähendab staapi ja täiendavaid üksusi
Eesti soov saada enda kaitseks NATO-lt diviisisuurust üksust hõlmab esmajärjekorras sellise suurusega väe juhtimiseks vajalike struktuuride loomist ning selle kõrval ka Eesti enda ning siin asuvatele liitlasvägedele täiendavate üksuste valmis panemist.
"Me tegelikult ei räägi ju diviisist - viiest või kümnest tuhandest võitlejast, kes siin Eestis kohal oleks -, vaid sellest, kuidas see diviis siia tekib. Sellel on olemas staap, sellel on olemas vähemalt kaks Eesti brigaadi pluss mõned teised Eesti üksused. Sellel on olemas need samad NATO eFP lahingugrupid," selgitas kaitseväe juhataja Martin Herem pühapäeval "Esimeses stuudios".
"Aga sellel peaks olema veel määratud üksuseid, võib-olla ka osaliselt siin Eestis, mis ohu või õigemini otsuse korral tulevad siia loetud päevade jooksul, aga mis on siin ka harjutatud tegutsema, mis on siin harjunud koos tegutsema, mis on harjunud siia tulema. Ja võib-olla on nendel ka teatud vahendid siia juba ette ladustatud," lisas kindralleitnant Herem.
Peaminister Kaja Kallas ütles kolmapäeval, et Eesti praegune kaitstus oma agressiivse naabri eest ei ole piisav, mistõttu peaks NATO tugevdama oma kohalolekut siin piirkonnas, paigutades siia diviisi suuruse üksuse.
"Me oleme rääkinud võitlusvalmis diviisist. Ehk siis praegu on meil siin väed kohal, õhuvägi teeb siin õhuturvet, aga õhukaitse tähendab ka seda, et vajadusel saavad nad kohe ka reageerida. Ja teiseks, et need väed oleksid võitlusvalmis, mis tähendab sõjalises mõttes hoopis teistsugust plaani, kui see, et nad on siin koha peal just ainult heidutuseks," ütles Kallas "Aktuaalsele kaamerale".
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli rõhutas ERR-ile vajadust valmis olla selleks, et Venemaa testib ka NATO valmisolekut.
"Sestap peame liikuma heidutushoiakult kaitsevalmidusse. Eesti kaitseks vajame lahinguvalmis NATO diviisi juhtimisstruktuuri. See juhtimisstruktuur juhiks Eesti enda, siin juba olevate liitlaste (Suurbritannia, Prantsusmaa, Taani) üksusi ning sõja korral Eestisse tulevaid tugevdusvägesid," ütles Lilleväli.
"Meie jaoks kõige olulisem on operatsiooniruumi selge juhtimisstruktuur, selgus kriitiliste võimete Eestisse siirmise (toomise - toim.) osas ehk mida ja mis ajal siia siiratakse, Eestisse tulevatele tugevdusvägedele eelpaigutatud relvastus ja varustus," selgitas kaitseministeeriumi esindaja.
"Kui Eestisse tuleb rohkem tugevdavaid üksusi ja kriitilisi võimeid, siis sellise suurema väehulga puhul on vaja kõrgemat juhtimistasandit, milleks on diviisi taseme juhtimisstruktuur. Täna on Eesti juhtimistasand mõeldud kahe brigaadi juhtimiseks. Kui sõja korral tuleb siia rohkem vägesid, peab tõstma ka juhtimistasandit," lisas Lilleväli.
Eesti kaitseväe erinevates üksustes - kahes jalaväebrigaadis ning muudes väeosades - on alalises valmiduses üle 4000 inimese, mida saab vajadusel täiendada reservüksustega. Kokku on Eesti kiirreageerimisvalmiduses umbes 29 000 inimest.
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt kahest kuni kuuest rügemendist või brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused. Diviisil on oma lahingutoetus- ja teenindusvõimekus.
Vajaksime NATO-lt diviisi
Eesti praegune kaitstus oma agressiivse naabri eest ei ole piisav, mistõttu peaks NATO tugevdama oma kohalolekut siin piirkonnas, paigutades siia diviisi suuruse üksuse, ütles peaminister Kaja Kallas.
"NATO kaitseb iga sentimeetrit oma territooriumist – meil on vaja usaldusväärset kaitset nii maal, õhus kui merel. [Aga] Praegune olukord meie regioonis ei ole seda arvestades piisav. Me peame need lüngad täitma," rääkis Kallas kolmapäeval ühisel pressikonverentsil Taani peaministri Mette Frederikseniga.
"Meil oleks vaja lahinguvõimelisi diviise, mida toetaksid õhutõrje, kaudtule ja juhtimiselemendid," ütles Kallas. "Me peame õhuturbest edasi liikuma õhukaitsele ja meil on vaja ka rohkem NATO laevu patrullimas Läänemerel," jätkas Eesti peaminister.
"Selleks, et oleks rahu, peame valmistuma sõjaks. Heidutus ja kaitse on paremad ja ka odavamad kui sõda," rõhutas Kallas.
Eesti valitsusjuht rääkis, et Venemaa agressioon Ukrainas on muutnud julgeolekuolukorda ning seetõttu peab ka NATO muutuma.
"Meie elame demokraatlike riikide eesliinil ja see tähendab, et me peame kohanema uue reaalsusega. Peame näitama agressorile, et me oleme valmis ennast kaitsma siin ja kui vaja, siis me oleme valmis ka võitlema," ütles Kallas. "See on ka põhjus, miks me peame tugevdama kaitsevõimet nii kollektiivselt kui ka individuaalselt," lisas ta.
Kallase sõnul peaks vähemalt kahe protsendi SKP-st eraldamine kaitsele muutuma minimaalseks tasemeks ning ta lisas, et Eesti valitsuse eelmise nädala otsused tõstavad selle 2,5 protsendile.
Taani peaminister kinnitas pressikonverentsil üle valitsuse otsuse saata Balti riikidesse täiendavalt 800 sõdurit. Tema sõnul näitab Taani otsuse üksmeelt ka see, et seda toetasid kõik parlamendis esindatud erakonnad.
Diviis on väekoondis, mis koosneb tavaliselt kahest kuni kuuest rügemendist või brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused. Diviisil on oma lahingutoetus- ja teenindusvõimekus ning selle suurus on 10 000 kuni 30 000 sõjaväelast.
Eesti kaitseväe maaväe moodustavad praegu kaks jalaväebrigaad.
Similar articles:
Государственное устройство → Внешняя политика
Оборона → Эстонские военные тренируются в Испании ведению гибридной войны
Оборона → В Эстонии появится киберполигон НАТО и силы быстрого реагирования