Vene maailm eesti internetis
Aimar Ventsel kirjutab Facebooki-grupist Naša Estonija (Meie Eesti), millel on umbes 2500 liiget, neist aktiivseid liikmeid paarkümmend. Kõike, mis Venemaal toimub ja kõike, mis sünnib Kremli võimukoridorides, nähakse seal eranditult positiivsena.
See oli vist Andrei Kuzitškin, kes kunagi kirjutas Postimehes umbes sellist asja, et päris puhtalt Kremli-meelseid venelasi on Eestis vähe. Nad on peamiselt koondunud erinevatesse sotsiaalmeediagruppidesse, kus nad omavahel suhtlevad. Need grupid on omalaadne ökotoop, selline huvitav kõverpeegel, kus asjad tähendavad hoopis midagi muud ja rõhuasetused on teised.
Ma olen paar aastat olnud ühe sellise grupi liige ja võrdluses teiste taoliste Facebooki-gruppidega on see enam-vähem tüüpiline omasuguste seas. Tegemist on grupiga, mille nimi on Naša Estonija ja veab seda Rodion Denissovi nimeline inimene. Denissovi nimi käis ka läbi kunagi Eesti Ekspressis avaldatud "perspektiivsete inimeste nimekirjast".
Mis põhjusel tol ajal 36-aastane ajakirjanik nimekirja koostajale ette sattus, pole raske mõistatada. Rodion Denissov armastab toonitada, et tema missiooniks on Venemaa-Eesti suhete parandamine. Omaette veidrast vaatenurgast, aga siiski.
"Venemaa-armastajad
Grupis Naša Estonija on umbes 2500 liiget, neist on aktiivsed ja "võitlusvalmid" umbes paarkümmend. Eestimaises vene slängis nimetatakse selliseid "Venemaa-armastajateks" (ljubiteli Rossii) ja eks nendes ole seda armastust kohe päris kõvasti.
Kui nüüd üritada defineerida, mis on selliste inimeste peamised ideoloogilised seisukohad, siis mingid üldised tendentsid on näha. Kõigepealt see, et Venemaa ja kõik sellega seostuv on täiesti kriitikaväline. Kõik, mis Venemaal toimub ja kõik, mis sünnib Kremli võimukoridorides, on eranditult positiivne. Parim vaktsiin maailmas on muidugi mõista Sputnik V ja parimad toiduained on pärit Venemaalt. Miks käisid venemaalased kuni karantiinini massiliselt Eestis toiduaineid ostmas, sellest üritatakse mööda vaadata.
Aleksandr Lukašenko on samuti üks positiivne tegelane ja kõik, mida ta Valgevenes teeb, on hästi tehtud. Selles suhtes on üks-ühele võetud üle Venemaa riigitelevisiooni seisukohad – mis idanaabri teleekraanil on hea, saab automaatselt heaks ka Eestis.
Selle eest on a priori negatiivne kõik NATO ja Eesti kaitseväega seotud. Iga NATO liitlaste üksuse või tehnika saabumine Eestisse leiab "Venemaa-armastajate" seas agressiivset negatiivset vastukaja.
On üks narratiiv, mida Kremli-meelsed armastavad kõigis oma foorumites ja postitustes käiata: kui Eestis rajatakse uusi militaarstruktuure ja tuuakse siia järjest uut tehnikat, siis see teeb võimaliku sõja puhul Venemaaga Eesti automaatselt märklauaks. Sellepärast oleks tore, kui Eestis ja Eestil poleks üldse mingit sõjaväge. Siis ei näeks Venemaa Eestis endale mingit ohtu ja elu oleks lill.
Kummaline on see, et kollektiivselt negatiivne on ka suhtumine president Kersti Kaljulaidi. Kusjuures ma pole sellise suhtumise põhjust ära mõistatanud. Arvestades, et Kaljulaid kohtus Vladimir Putiniga, peaks tal olema "Venemaa-armastajate" klubis eluaegne indulgents.
Teisalt, siin võib olla tegemist hoopis sellega, et kõnealuses seltskonnas mõjub kui punane rätik härjale kõik, mis sümboliseerib Eesti Vabariiki kui riiki. Kuna aga president on riigi üks olulisem sümbol, siis kandub see antipaatia temale üle ning pole oluline, kas ta kohtus Putiniga või mitte. Kaljulaid saab reeglina nii mis tolmab. Küll on hambus see, et ta aasta tagasi käivitas mobiiltelefonidega lehvitamise aktsiooni, küll see, et ta lendas karantiini ajal Šveitsi mägisuusatama.
Ja muidugi siis see, et Eesti on vasallriik. Kelle vasall täpselt, selles ei jõuta alati konsensuseni. Kes teab, siis nn Vene maailmas on väga levinud n-ö obkomi teooria. See tähendab seda, et kogu maailm on jagatud umbes nagu nõukogudeaegseteks oblastiteks, mida juhivad oblastikomiteed ehk obkomid. Eesti kuulub reeglina Washingtoni obkomi alla.
Ainuke riik, mis on iseseisev ja ei allu kellelegi, on muidugi Venemaa. Igat masti vandenõud on "Venemaa-armastajate" sead ülipopulaarsed, ent siin piisab vaadata mõningatesse Eesti sotsiaalmeediagruppidesse ja vastu vaatavad samad või sama jaburad vandenõud.
Desinformatsiooni levik
Omaette huvitav jälgida desinformatsiooni levitamist Kremli-meelsetes sotsiaalmeedia gruppides. Näiteks kui Venemaal algasid rünnakud AstraZeneca vastu, siis sai antud vaktsiin peamiseks kõnealuseks teemaks ka Naša Estonija grupis.
Siiski ei saa väita, et hakati levitama otseselt valeinformatsiooni. Lihtsalt artiklite postitused olid väga valikulised. Kes veel mäletab, siis AstraZeneca ümber oli palju lärmi, ilmus massiliselt materjale, mis näitasid vaktsiini ohtlikkust, aga ka artikleid, mis kajastasid uusimaid uuringuteateid, mis jälle kogu jutu ohtlikkusest kas ümber lükkasid või seda revideerisid.
Neid viimaseid ei postitatud kunagi. Esimeste kohta leidus materjali ohtralt kasvõi venekeelsest Postimehest ja need lood ka üles läksid. Ühesõnaga, otsest valeinfot levitatakse taolistes foorumites harva, kuid info valikulisusega suudetakse luua negatiivne foon. Selline diskrediteerimismeetod töötab kusjuures päris hästi.
Nagu ülal mainitud, siis kasvõi Naša Estonija grupis on väga vähe aktiivseid liikmeid. Raske on ütelda, kuidas mõtleb või näeb selle maailma asju 99 protsenti grupi vaikivatest liikmetest. Siiski on häälekas üks protsent huvitav seltskond paralleelmaailmast. Üks võimalik paralleelmaailm paljude seas, tuletan meelde.
Arvata võib, et nad ei kao niipea kuhugi. Briti lojaliste elas USA-s pärast Ameerika revolutsiooni veel mitmeid põlvkondi. Vaevalt nüüd asjad teistmoodi on.
https://www.err.ee/1608225133/aimar-ventsel-vene-maailm-eesti-internetis
Similar articles:
Интернет → Количество преступлений в Интернете неуклонно растет