Ehitusel ei ole filolooge vaja

Ehitusel ei ole filolooge vaja

Kolm aastat on möödas sellest, kui vene koolide gümnaasiumiosas mindi 60 protsendi ulatuses õppekavast üle eestikeelsele õppele. Haridus- ja teadusministeeriumi tehtud kokkuvõtted nende kolme aasta kohta ning minister Jevgeni Ossinovski avalikud esinemised on taas muutnud aktuaalseks arutelud teemal “Eesti keel venekeelses haridussektoris”.

INNA NAZAROVA, Sillamäe kutsekooli direktor

Osa venekeelsest haridusest Eestis moodustavad kutsekoolid. Ka nende ees seisab ülesanne minna lähima viie aasta jooksul 60 protsendi ulatuses õppeprogrammist üle eestikeelsele õppele. Olen kindel, et kui see üleminek viiakse läbi läbimõtlematult, sunniviisil ja eranditeta, on kahju isegi suurem kui üldhariduskoolides tehtavate keeleeksperimentide puhul. Kuidas siis oleks mõistlik tegutseda?

Ma olen alati heaks kiitnud seda, et ellu astuvad vene noored valdaksid eesti, inglise, saksa ja soome keelt ning teisigi keeli. Pole vaja selgitada, et mida rohkem keeli inimene valdab, seda rohkem avaneb talle elus võimalusi. Kuid keel iseenesest ei ole peamine pagas, mida on tarvis elus toime tulemiseks. Põhilised on professionaalsed teadmised ja oskused. Seepärast ei tohiks ka kutsehariduses olla keele oskamine ametioskustest tähtsam. Eelkõige loobuksin ma lähenemisest “iga kutsekooli lõpetaja peab valdama eesti keelt kõrgtasemel”. Arvesse tuleb võtta ka selle regiooni spetsiifikat, kus algaja spetsialist kavatseb tööle hakata, ning ameti eripärasid. On selge, et Saaremaal töötades on nõutav üks keeleoskuse tase, Tallinnas teine ja Ida-Virumaal kolmas.

Kui rääkida kutsenõuetest, siis näiteks laomajanduse spetsialist (ükskõik millises regioonis ta töötab) puutub eesti keelega kokku kõige rohkem, IT-spetsialist enam-vähem võrdselt eesti ja inglise keelega, ehitajale aga on riigikeeleoskust vaja suhteliselt vähe. Ehitusfirmade omanikud on mulle öelnud: “Meil ehitusel filolooge vaja ei ole; töödejuhataja, kes hästi eesti keelt valdab, leiame me isegi, töölistelt aga ootame kuldseid käsi.”

Teine oluline põhjus, miks õpetamise üleminek kutsekoolides vene keelelt eesti keelele ei või olla massiline, on õpetajate puudus. Kutsekooli ei taheta tulla isegi vene keeles õpetama, mida siis veel rääkida eestikeelsete loengute pidamisest. Ja inimene, kes küll valdab eesti keelt, kuid ei ole oma eriala asjatundja ega valda õpetamismetoodikat, muudab asja veel hullemaks.

Seda toob ühes oma hiljutises artiklis puudusena esile ka minister Ossinovski, kelle sõnul on eesti keeles õpetamise protsess äärmiselt passiivne ning piirdub sellega, et õpetaja räägib klassi ees eesti keeles ja õpilased vastavad “jah” või “ei” ning pahatihti ei suuda ka õpetaja ise sellest rohkemat öelda. Ainult et kui gümnaasiumist tuleb sellisel juhul lihtsalt pooliku haridusega inimene, siis kutseharidusasutusest astub ellu harimata tööline, kes hakkab tulevikus meile maju ehitama, suppi keetma, keeruliste mehhanismidega töötama jne. Kas te kujutate ette, kuidas see Eesti majanduse reaalsektori konkurentsivõimet “tõstab”?!

Kolmas põhjus on minu arvates sotsiaal-psühholoogiline. Meie noor põlvkond võtab nii või teisiti omaks Eestis juba ammu propageeritavad liberaalsed väärtused − “isiksuse vabadus”, “avatud maailm”, “täielik eneserealiseerimine” − ning seetõttu on paljud noormehed ja neiud väga pragmaatiliselt meelestatud ega tunnista seda, mida neile vägisi peale surutakse, ja keskkonda, kus see aset leiab. Nad õpivad meelsasti eesti keelt ja ka teisi keeli, kui nad mõistavad, et seda on neile töö leidmiseks tõepoolest vaja. Aga kui me ehitame ka edaspidi innukalt üles Eestit, kus kõikidest omadustest ja oskustest olulisem on täiuslik eesti keele oskus, kuid samal ajal hakkavad lagunema hooned, mille on ehitanud pooliku haridusega oskustöölised, kes ei saanud kutsekoolis aru võõras keeles õpetatust, siis lasevad noored siit jalga kaks korda kiiremini kui praegu.

Lahendusi on minu meelest kaks. Esiteks hoida kindlat kurssi sellele, et nendes regioonides, kus valdav on vene keelt kõnelev elanikkond, õpetataks vene noortele kutsekoolides olulisemaid erialasid nende emakeeles, eesti keel aga oleks õppekavas tavalise ainetunnina ja vajaduse korral lisatundidena, sealhulgas sõidud ja külaskäigud Eesti teistesse regioonidesse. See suund võiks olla kinnitatud ka kutseõppeasutuse seaduses.

Teine variant on see, et kõikide erialade õpetamine eesti keeles muutub Ida-Virumaa kutsekoolides lihtsaks ja aktuaalseks tänu sellele, et kõik vene põhikoolide lõpetajad valdavad eesti keelt suurepäraselt ning regioonis kõlab ehitustel, kaevandustes, tsehhides ja poodides eranditult eesti keel. Küsimus on: kas te usute seda?

Similar articles:

ОбразованиеEвропейский год межкультурного диалога

ОбразованиеРусское образование в Эстонии - инкубатор ваты

ОбразованиеНадежный вуз – успешная карьера

КультураОбразование

Образование«Дни международного образования 2008»


Rating: 0 Votes: 0

Comments

No comments yet. Yours will be the first!