Veevarud
Eestis on tihe jõgedevõrk.
Jõed
Eestis on üle 7300 jõe ja oja. Veerikammad on Narva jõgi, Emajõgi ja Pärnu jõgi.
Järved
Üle 1500. Suurimad on Peipsi järv ja Võrtsjärv, sügavaim on Rõuge Suurjärv. Looduskaitse all on umbes 50 järve. Kaunid on Pühajarv, Viljandi, Aegviidu ja Neeruti järved. Tallinnlased saavad oma joogivee Ülemiste järvest.
Sood
Eestis on ligi 11800 sood. Sood hõlmavad üle 20 % Eesti pindalast. Suurimad soodasuvad Kesk-Eestis.
Eesti maastik on mitmekesine. Orgudes voolavad jõed. Eestis on palju jõgesid, aga ainult mõned on pikemad kui 100 km. Kõige veerikkam on Narva jõgi, kõige pikem Võhandu jõgi (162 km). Suurentad jõed on veel Emajõgi, Kasari, Navesti, Pärnu ja Pedja jõgi. Väga maalilised on Kagu-Eestis asuvad Ahja ja Võhandu jõgi, inille kallasteks on kohati liivakaljud.
Eestis on üle tuhande järve. Kõige rohkem järvi on Alutagusel (Kurtna järvestik), Haanja ja Otepää kõrgustikul, Kõrvemaal, Vooremaal ja Lääne-Saaremaal. Hlusad on Pühajärv, Pangodi järv, Nelijärve, Viljandi järv jpt. Palju on järvi, mis on tekkinud mere taandudes (Sutlepa meri, Mullutu-Suurlaht). Ainulaadne on Saaremaal meteoriidikraatris asuv Kaali järv. On tehtud ka palju tehisjärvi (Narva veehoidla, Paunküla veehoidla). Enamik järvi on madalad (sügavus kuni 4m). Kõige suuremad on Peipsi ja Pihkva järv ning Võrtsjärv.