Valitsus kahekordistab töötu stardikapitali
Valitsuse plaanib tänasel istungil kahekordistada töötutele ettevõtluse käivitamiseks antava toetuse 20000 kroonile, sest senine 10000-kroonine stardikapital ei võimaldanud üritajatel äri püsivalt püsti panna.
Pool aastat tagasi töötuna tööturutoetust saanud ning selle abil klaasvitraazhide valmistamist alustanud Tiiu Seplingu sõnul oleks praegusest kaks korda suurem toetus aidanud tal äri edukamalt käima lükata. Näiteks oleks ta saanud rentida vitraazhide müümiseks salongi, selle asemel et neid tuttavate ja sugulaste kaudu turustada.
Seplingu kinnitusel kulus kogu stardikapital selleks, et osta vajalikke töövahendeid nagu klaas, värvid, tinaraamid. Suurema kapitali puhul saanuks tööd anda müüjale, ehk koguni üürida tootmisruumid. Praegu valmivad vitraazhid tema kolmetoalises korteris Lasnamäel.
Toetus oli väga väike
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Pille Rebase sõnul on 10 000-kroonine summa püsinud muutumatuna juba viis aastat. «Eelkõige aitab toetuse tõstmine kaasa ettevõtja idee elujõulisuse parandamisele, samuti võimaldab see mõnele teisele inimesele tööd anda,» ütles Rebane.
Kuigi valitsus plaanib toetuse summat kaks korda tõsta, jääb riigieelarves töötutele ettevõtluse alustamiseks antava toetuse kogusuurus endiseks ehk 4,2 miljonile kroonile.
See tähendab, et stardiraha saajate arv väheneb 20 000-kroonise toetuse puhul 218 inimesele aastas. 10 000-kroonise toetuse puhul oleks seda võimalik anda 436 inimesele. Vähematele inimestele toetuse andmine suurendab konkurentsi selle taotlejate vahel.
Tööhõiveametite äriplaani eel- ja järelkontroll on aga näidanud, et toetuste suurendamine muudab alustavate ettevõtjate tegevuse tõhusamaks, pikaajalisemaks ning tulusamaks.
Tööturuameti tööturuteenuste osakonna juhataja Aira Varblane tunnistas, et 10 000- kroonine toetus ei tõmba oma äri alustama, sest töötud peavad seda väikeseks. Seetõttu on viimasel kahel aastal jäänud osa stardirahast sootuks kasutamata. Septembri alguseks oli ettevõtlustoetusteks kulutatud vaid 57 protsenti vastavast eelarvest.
Varblase sõnul on toetuse saamise tingimuseks, et kolme kuu jooksul peab toetust saav isik äriplaani järgi tegevust alustama ning ta peab tegutsema vähemalt ühe aasta. Eelnevalt peab töötu esitama ka äriplaani ja näitama, et ta tunneb nii plaanitavat tegevusvaldkonda kui raamatupidamist.
Töötasid vähemalt aasta
Suurem osa toetuse saajatest peab Varblase sõnul vastu vähemalt ühe aasta, mis on ka tingimuseks, et toetust ei tuleks tagastada. Enamik jääb hiljem tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana, mõned asutavad ka osaühingu. Tallinnas tänavu toetust saanud 57 inimesest on osaühingu asutanud neli.
Tallinna tööhõiveameti tööandja teenindamise osakonna juhataja Mati Karu märkis, et Tallinnale selleks aastaks eraldatud summad on juba välja jagatud.
Sellega on Karu sõnul järjele aidatud nii ehitus- ja remonditeenust, samuti autoremonti ning õmblusteenust pakkuvaid inimesi. «Enamasti teenindatakse siiski kahte-kolme kindlat klienti, väga suureks ei ole keegi kasvanud,» märkis ta.
Tööturutoetuste abil tegevust leidnud inimeste arv oli 1999. aastal 433, 2000. aastal 441 ja möödunud aastal 425. Lisaks tööturutoetusele võib töötule ettevõtluse alustamise toetust taotleda ka Tallinna ettevõtlusametist, samuti ettevõtluse sihtasutuselt.
Harli Uljas, 18. november 2002
Toetusraha ei jätku
Seadus annab ettevõttele õiguse töötu värbamisel toetust taotleda, aga riigil ei jätku selle maksmiseks raha. Pildil kevadine koristamiskampaania Tallinnas. Selles osalevad ka töötud.
Seadus annab ettevõttele õiguse töötu värbamisel toetust taotleda, kuid riigil ei jätku selle maksmiseks raha.
«Võtsin töötu ametisse, aga tööhõiveametist öeldi, et toetuste limiit olevat täis,» nuriseb Tallinna lähedal paikneva ehitusfirma juht.«Kui oleksin teadnud, et raha ei saa, siis oleksin eelistanud uut töötajat otsida mujalt kui sellest sihtrühmast.». Ta võttis praegu nimme ametisse pikalt tööta olnud inimese, et riigilt raha saada. Paraku selgus tööhõiveametis, et toetussummad on otsas.
«Minu poolest võiks siis kas seaduse ära muuta või vähemalt teatada, kui paljudele maksta saab, et ettevõtja asjatult ei loodaks ega arvestaks. Töötute võimalused oleksid oluliselt suuremad,» arvab ehitusfirma juht. Tema muret jagab ka Võrus töörõivaste õmblemisega tegeleva firma juht Pille Perli. Töötu värbamine tasuks ära siis, kui riik kindlasti aasta jooksul osa uue töötaja kuupalgast hüvitaks. Muidu pole uue töötaja koolitamine firmale tulus.
«Ei taha algajatega jamada. Kui toetust lubati, võtsime paar inimest tööle.» Kui Pille Perli läks tööhõiveametist loodetud toetust nõudma, öeldi temalegi, et raha on otsas.
«Vormistage inimesed tööle!»
«Öeldi, et teil on inimesed juba mitu kuud käinud, vormistage nad siis tööle ka, muidu tuleb teil pahandusi,» on Perli solvunud.
Tallinna ja Võru tööhõiveamet tunnistavad, et raha tööandja toetamiseks napib tõesti. Võru tööhõiveamet tegi eelmisel aastal tööandjatega 11 lepingut. Sel aastal on kehtivaid lepinguid kuus, aga rohkem neid sõlmida ei saagi.
Toetusevõimalus on väga väike
«Väga väike on täna võimalus ettevõttel toetust saada,» möönab Võru tööhõiveameti direktori kohusetäitja Jaan Veeroos.
«Meil on samamoodi,» kinnitab Tallinna tööhõiveameti tööandja teenindamise osakonna juhataja Mati Karu. «Raha on vähe. Teame, kui palju võime kulutada, ega saa teha lepinguid, millel pole rahalist katet.»
Tööturuameti kinnitusel on selle aasta riigieelarves tööandjale antavaks toetuseks planeeritud 2,91 miljonit, millest 1,06 miljonit tuleb tasuda eelmisel aastal sõlmitud lepingute eest. Nii jääbki uute lepingute tarvis raha vaid 1,85 miljonit krooni. Sellega saab kogu Eestis sõlmida ümmarguselt 95 lepingut.
Tööturuameti tööturuteenuste ja töötu sotsiaalse kaitse osakonna juhataja kohusetäitja Patrick Rang rõhutab, et leping peab olema sõlmitud enne töötaja töölevõtmist – paljud ettevõtted hakkavad raha taotlema tagantjärele. «Kuid raha on väga piiratud,» tunnistab ta samas. «Eestis saavad aktiivsed tööturumeetmed eelarvest tühise osa, 0,25 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Mujal maailmas on see protsent ikka kaks ja rohkem.»
Sotsiaalministeeriumi tööturu-osakonna juhataja Pille Rebase sõnul ei saa riik tagada, et kõik taotlejad toetust saavad – seadus annab vaid võimaluse. Probleem on teravaks muutunud viimastel aastatel, ehkki toetust võib taotleda juba 1995. aastast peale. Algus-aastatel oli Rebase kinnitusel suisa vastupidi – huvi oli raske äratada. «2000. aasta sügisel vastu võetud uutes tööturuteenuse ja töötu sotsiaalse kaitse seadustes laiendati oluliselt sihtgruppi, kes võivad toetust saada,» põhjendab Rebane huvitõusu.
Toetus tööandjale
Tööturutoetus katab osa töötaja palgakuludest esimesel tööaastal – esimese kuue kuu jooksul kuupalga alammäära, järgmise kuue kuu jooksul poole sellest. Väiksema konkurentsivõimega töötute tööle rakendamiseks sõlmisid 2001. aastal tööhõiveametid ja tööandjad 332 lepingut, eelmisel aastal 361.
Toetuse taotlemiseks tuleb tööhõiveametile teatada oma soovist võtta tööle väiksema konkurentsivõimega inimene. Kui tööhõiveametis töötuna arvele võetud sobiv kandidaat on olemas, tuleb edastada tema andmed ja selgitada, mis piirab tema konkurentsivõimet tööturul.
Tööturutoetust võib saada juriidiline isik, tema struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused, või füüsilisest isikust ettevõtja.
Kes on väiksema konkurentsivõimega töötu?
* Osaliselt töövõimetu inimene
* Rase või inimene, kes kasvatab alla 6 aasta vanust last
* 16–24aastane noor
* Inimene, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni 5 aastat
* Vanglast vabanenud inimene
* Pikaajaline töötu
* Väiksema konkurentsivõimega töötu võib taotleda töölerakendamist tööandjale makstava tööturutoetusega.
Tööturuameti koduleheküljelt
Katrin Pauts, 14. aprill 2003
Similar articles:
Бизнес → Женщины в эстонском предпринимательстве
Бизнес → Кем быть в малом бизнесе?
Бизнес → Надо ли выходить из тени?
Бизнес → Двенадцать безработных получили более 600 тысяч крон