Eesti võtab vastu 10000 Ukraina sõjapõgenikku

Eesti võtab vastu 10000 Ukraina sõjapõgenikku

Esmaspäevase seisuga on Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest majutusteenust vajanud 806 inimest, rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kokku viibib Eestis umbkaudu 4500 Venemaa rünnakute eest pakku tulnud ukrainlast, neist kolmandik on lapsed.

Kui varem on Eestis räägitud 2000-3000 Ukraina põgeniku vastuvõtmisest, siis praeguseks on Eesti valmisolek inimeste aitamiseks mõnevõrra suurem. "Eelmisel teisipäeval valitsuskabineti istungil arutati seda ja jõuti arvamusele, et Eesti on valmis vastu võtma 10 000 inimest. See on arv, mis ei tekitaks muret Eesti ühiskonnale. Sama palju inimesi soovib vastu võtta Läti, Leedu on valmis võtma vastu põgenikke vahemikus 10 000 –30 000 inimest," rääkis Riisalo ERR-ile.

Tema sõnul on peamine põgenike vastuvõtmisega seonduv võimalik mure rahaline. "Kui sõjapõgenikud on Eestisse jõudnud, siis rakendub neile Euroopa Liidus vastu võetud õiguslik raamistik, mis tähendab ajutise kaitse andmist aastaks automaatselt. Neile inimestele laienevad suuremas hulgas meie sotsiaalsed garantiid ja see tähendab riigieelarvele koormust," sõnas Riisalo.

Kuidas Euroopa Liit Eestit ja teisi riike pagulaste toetamiselt rahaliselt aidata saaks, on hetkel arutamisel. Lisaks Euroopa Liidu rahalisele toele on Euroopa Liit arutamas, kuidas sotsiaalfonde paremini kasutada. Ka ÜRO pagulasabi organisatsioon on tegemas otsuseid, kuidas saaks riike paremini aidata rahaliselt, rääkis Riisalo. "See abi on tulemas, aga millal täpselt, on lähiaja küsimus," lisas ta.

Eestis on põgenike vastuvõtt korraldatud sotsiaalkindlustusameti ja politsei- ja piirivalveameti (PPA) kaudu. See algab Eesti-Läti piiril, kus info põgenikest üles tähendatakse. Inimesed, kes suunduvad sõprade-sugulaste juurde, liiguvad edasi sinna. Need, kellel sugulasi Eestis pole, suunatakse ühte neljast vastuvõtupunktist.

"Hetkel asuvad vastuvõtupunktid Tallinnas ja Tartus, kui vajadus suureneb, siis avatakse need ka Rakveres ja Pärnus. Inimesed majutatakse hotellidesse, millega on tehtud sotsiaalkindlustusametil raamleping. Hetkel oleme sel viisil majutanud 806 inimest," ütles Riisalo.

Eesti piirile tuleb jõuda inimestel oma käel, kuid selles aitab neid MTÜ Eesti Pagulasabi. "Väga erinevad ettevõtted ja eraisikud on endast teada andnud, öelnud, et nad lähevad inimestele järele. Teel on neil kaasas pagulasabi inimesed, kes juba bussis üritavad teada saada, millised on konkreetsete põgenike abivajadused. Sellest informeerivad nad sotsiaalkindlustusametit, et saaksime panna kõik vajaliku neile valimis. Samas on ka neid, kes lähevad tuttavatele järele ja pagulasabile sellest teada ei anna, aga selline inimlik tugi on täiesti mõistetav ja arusaadav," rääkis Riisalo.

Eesti inimesed on annetanud Ukraina sõjapõgenikele nii raha kui ka asju. Riisalo soovib inimestele südamele panna, et kõige parem abi on siiski rahaline annetus. "Nii nagu Ukraina kultuuriselts on öelnud, siis on ülikeeruline ainelisi annetusi sorteerida. Lihtsam on, kui inimesed teevad rahalisi annetusi," ütles Riisalo.

Sõjas kannatanud inimestele pakub Eesti ka psühholoogilist abi. Alustatakse psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumisest. "Selleks on inimeste esmaste vajaduste katmine: soe ruum, väljapuhkamise võimalus, söömine, valu vaigistamine, adekvaatse info andmine kodus toimuvast ja võimalustest Eestis. Kui on vaja täiendavat psühholoogilist abi, siis ka see võimekus on loodud," rääkis Riisalo. Ta tänab kõiki psühholooge, kes on enda abipakkumistest teada andnud.

PPA teatel saabus Eestisse 1419 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget, kellest 401 olid läbisõidul. Saabujate hulgas on ka kohalikke inimesi ehk Ukraina kodanikke, kellel oli ka varem Eestis viibimise õigus.

27. veebruarist 5. märtsini on PPA andmetel Eestisse saabunud 5167 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget, neist 799 on olnud transiidil. Seega on eeldatavalt Eestisse jäänud 4368 inimest. Saabujate hulgas on olnud vähemalt 1278 last. Nende hulgas on ka kohalikke inimesi ehk Ukraina kodanikke, kellel oli ka varem Eestis viibimise õigus, teatas PPA.

Rahvastikuteadlane: sisserände kasv on praegu võrreldav 1950. aastatega

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaare sõnul kasvas Eesti rahvastik ajalooliselt kõige kiiremini pärast teist maailmasõda kuni 1960ndate keskpaigani.

Suure hulga Ukraina sõjapõgenike saabumine on Eestis võrreldav Teise maailmasõja järgsete toibumise aastatega, mil rahvastik tegi läbi olulise kasvu, ütleb Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar.

Eestisse on jõudnud umbes 30 000 Ukraina sõjapõgenikku, mis moodustab 2,2 protsenti meie elanike arvust. Kui elanikkond teeb paari kuuga sellise hüppe, kuidas seda rahvastikuteadlase pilgu läbi nimetada?

Viimastel andmetel on ajutise kaitse taotlusi natuke üle 22 000, paljud saabujad on olnud ka läbisõidul. Suhtarvude poolest ei ole Eesti suurima surve all Euroopas. See on meie võimalus Putini Venemaale vastu olla, et aitame Ukraina inimesi raskel ajal. Tänapäeva ühiskonnad on suhteliselt kohanemisvõimelised ning Eestis elab praegu vaid 85 protsenti 1990ndate aastate alguse rahvastikust – ruumi peaks jätkuma.

Similar articles:

ОбществоУкраинский гетман нашел в Ида-Вирумаа потенциал для развития

ПолитикаРусские Эстонии против войны в Украине

ПолитикаЯну Тоом надо лишить гражданства и депортировать в путинский рай

ОбществоО визите украинских детей в Эстонию

ОборонаJavelin, отправленные Эстонией, достигли Украины


Rating: 0 Votes: 0

Comments

No comments yet. Yours will be the first!