Eesti füüsiline kaart

Eesti füüsiline kaart

Juba tuhandeid aastaid on Läänemere ja Peipsi järve vaheline ala olnud eestlaste põline elupaik. Eesti pindala on umbes 45000 km. 

Meri ja Eesti on lahutamatud. Läänemeri piirab Eestit põhjast ja läänest. Eestist põhja pool on Soome laht ja edela pool Riia laht.

Eestis on palju saari, poolsaari ja lahtesid. Eesti lääneosas asuvad Pärnu laht ja Matsalu laht, Tallinn paikneb Tallinna lahe ääres. Ida-Eestis on Narva laht. Enamik sadamaid asub lahtedes.

Tuntumad poolsaared on Viimsi, Paljassaare, Kopli, Pärispea, Pakri, Kõpu, Käsmu, Noarootsi, Sõrve, Tahkuna jt.

Suuremad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kassari, Naissaar, Kihnu, Väike-Pakri, Suur-Pakri, Ruhnu, Abruka jne.

Eesti äsub Ida-Euröopa lauskmaa loodeosas. Meie maa on suhteliselt madal (keskmine kõrgus on 50 meetrit üle merepinna) ja tasane. Eriti madal ja tasane on Lääne-Eesti. Siin on rannik madal. Edela-Eestis Riia lahe ääres leidub luiteid. Luited on liiva mõjul tekkinud liivakünkad. Põhja-Eesti rannikul usub pank, s.o. kõrge paekivisein. Mõnel pool tõuseb see otse merest, teises kohas asub merest üsna kaugel. Pankrannik on kõige kõrgem Kirde-Eestis Ontika juures - 56 meetrit. Rannikupankasid asub ka Tallinna lähistel. Muhus, Saaremaal.

Eesti rannajoon on enamasti kääruline, Pärnust lõuna pool age peaaegu sirge.

Lääne-Eesti ja saared on kaardil tumerohelised, see näitab, et maapinna kõrgus on seal alla 50 meetri merepinnast. See on Lääne-Eesti madalik, Siim asub palju suuri soid, Ka Eesti suuremaid järvi ääristavad madalad tasased alad. Peipsi järv asub Peipsi madaliku ja Võrtsjärv Võrtsjärve madaliku kõige madalamas osas. Ka need alad on soised.

Suured kõrged alad on kõrgustikud. Kõige kõrgem on Kagu-Eesti. Siin asub Haanja kõrgustik, mis on üks Eesti kõige kaunimaid paiku. Siin asuvad mäed ja nõod. Nõgude põhjas sinetavad järved. Siin asub Eesti kõige sügavam järv - Rõuge Suujärv (38 m) ja kõige kõrgem mägi - Suur Munamägi (318m). Lõuna-Eestis on veel Otepää ja Sakala kõrgustik, Põhja-Eestis Pandivere kõrgustik.

Eesti maastik on mitmekesine. Orgudcs voolavad jõed. Eestis on palju jõgesid, aga ainult mõned on pikemad kui 100 km. Kõige veerikkam on Narva jõgi, kõige pikem Võhandu jõgi (162 km). Suurentad jõed on veel Emajõgi, Kasari, Navesti, Pärnu ja Pedja jõgi. Väga maalilised on Kagu-Eestis asuvad Ahja ja Võhandu jõgi, inille kallasteks on kohati liivakaljud.

Eestis on üle tuhande järve. Kõige rohkem järvi on Alutagusel (Kurtna järvestik), Haanja ja Otepää kõrgustikul, Kõrvemaal, Vooremaal ja Lääne-Saaremaal. Ilusad on Pühajärv, Pangodi järv, Nelijärve, Viljandi järv jpt. Palju on järvi, mis on tekkinud mere taandudes (Sutlepa meri, Mullutu-Suurlaht). Ainulaadne on Saaremaal meteoriidikraatris asuv Kaali järv. On tehtud ka palju tehisjärvi (Narva veehoidla, Paunküla veehoidla, Sillamäe ülemine paisjärv). Enamik järvi on madalad (sügavus kuni 4 m). Kõige suuremad on Peipsi ja Pihkva järv ning Võrtsjärv.

Maavarad

Tähisämad maavarad on põlevkivi ja fosforiit. Põlevkivi leiukohad on Kirde-Eestis.

Põlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks ja põlevkivi-tööstuses. Põlevkivituhaga lubjatakse põlde ja sellest tehakse ehitusmaterjale.

Fosforiiti leidub peamiselt Rakvere maardlas ja Maardus. Rakvere maardlat praegu ei kasutata, kuna puudub keskkonnaohutu tehnoloogia.

Tähtis maavara on ka turvas (Oru, Tootsi, Lavassaare). Turbast tehakse briketti, kasutatakse väetisena ja alusturbana.

Põhja-Eestis ja saartel leidub lubjakivi ja dolomiiti, Piusal head klaasliiva.

Haapsalu ja Riia lahes leidub ravimuda.

Similar articles:

ЭстонияЭстония

ЭстонияЭстония: краткая справка

ПолитикаВ Эстонии победили разрушители советских памятников

ОбществоРусские выбирают Эстонию

ИсторияЭстония - Земля русских предков


Rating: 0 Votes: 0

Comments

No comments yet. Yours will be the first!