Tapa linnakus avati NATO lisajõudude vastuvõtmise komplekteerimiskeskus
Tapa linnakus avati liitlaste lisajõudude vastuvõtmiseks mõeldud komplekteerimiskeskus. Selliseid keskusi otsustas NATO rajada Balti riikidesse, Poola, Bulgaariasse ja Rumeeniasse.
Liitlaste lisajõudude vastuvõtuks rajatud komplekteerimiskeskus koosneb 11 hallist ning telkimis- ja parkimisväljakutest. Lisaks on valminud tankitee, millel rasketehnika saab otse keskpolügoonile. Selle tähtsust toonitab kaitsevägi eriti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Mida soomussõbralikumad on võimalused siin, mida kaitsevägi suudab pakkuda, seda suurem ja parem võimalus on meil vastu võtta liitlaste soomusüksusi," rääkis 1. brigaadi staabiülem kolonelleitnant Antti Viljaste.
Hallide sisustust saab vahetada. Hallides kastides on magala, staap, söökla ja tehnika hoolduskeskus. Projekt on kohalik. Üks selline hall on kasutusel Viru pataljonis spordihoonena.
Hallid on kõrged, et neisse mahuks sisse sõjaväe sõidukid, köögikompleksi näiteks väliköögid.
Nende kütmine kargel talvel ilmselt odav ei ole. Samas on hallid odavamad ehitada ja ülal pidada kui paneelhooned.
"Tõenäoliselt oleks olnud hinnavahe 50 protsenti ehk siis suurem. /.../ Need majad on projekteeritud minimaalsete kuludega püsima. Kui nad on tühjad, siis saab programmeerida kulud minimaalse peale ja kindlasti on püsikulud väiksemad," selgitas Nordeconi projektijuht Priit Murmann.
Köögi ja söökla ees on kõva kate, kuid mitte iga halli ümber ei laiu asfalt. Kaitseminister Jüri Luik ütles, et NATO loeb raha ning ajab näpuga järge, et see oleks kulutatud otstarbekalt.
"Kui külma sõja ajal oli see summa, mis jaotati liikmesriikidele, hiigelsuur ja ehitati massiivselt objekte, siis tänapäeval on NATO väga ettevaatlik rahade andmisega. Ei ole võrreldav näiteks Euroopa Liiduga, kes tõepoolest ehitab pidevalt hiigelobjekte," rääkis Luik.
Teisipäeval avatud komplekteerimiskeskus, varem Tapa linnakus valminud kasarmu ja söökla maksid 20 miljonit eurot. Kuuest NATO riigist valmis Eesti keskus esimesena.
Konflikti korral muutub kogu baas suureks sihtmärgiks. Kuidas seda kaitsta ja millise hetkeni siia jõude tuuakse, seda kaitsevägi ei avalikusta.
Eestis valmis liitlasüksuste võõrustamiseks vajalik taristu
Nordecon AS ehitas nii komplekteerimisala kui ka linnaku sees paikneva rasketehnika teelõigu. Lisaks on rasketehnika tee-ehitusse oma panuse andnud AS Tariston ja GRK Infra AS. Foto: Kaitseinvesteeringute Keskus.
Täna avati Tapa sõjaväelinnaku territooriumile rajatud komplekteerimisala (RSOM) koos linnakusse rajatud rasketehnika teega. Uus infrastruktuur loob liitlasüksustele baasi lühiajaliste õppuste või ümberpaiknemiste jaoks ning tõhustab nii Eesti iseseisvat kui NATO ülest kaitsevõimet luues tingimused kiireks, õigeaegseks ja efektiivseks tegutsemiseks.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul mängib taristuobjektide kogumi avamine võtmerolli NATO kollektiivkaitses Eesti pinnal. „Mida paremaid tingimusi loome liitlasvägedele ning õppustel või kriisiolukorras saabuvatele toetus- ja jätkuvägedele, seda loomulikumaks ja tõhusamaks muutub NATO kollektiivkaitse ettevalmistamine Eesti territooriumil," märkis Luik.
Ta lisas, et eriti hea meel on tõdeda, et NATO nõuetele vastav RSOM-i ala valmis esimesena Eestis. „Liitlasvägede vastuvõtu ja edasiliikumise taristu – teede ja raudteede võrgustik – on saavutanud väga hea taseme. Ent taristu valmimine ei tähenda, et teekond lõppeks. See peab leidma aktiivset kasutust liitlaste õppuste tarbeks, mis tugevdab NATO heidutusvõimet ja julgeolekut," lausus Luik.
"Seni oleme liitlaste roteeruvaid üksusi pidanud majutama ajutistel pindadel, mis on endaga kaasa toonud ka lisakulusid ja raskusi kõikide nõuete tähtaegsel ja kiirel täitmisel. Nüüdseks on vajadus liitlastele ajutiste pindade rentimiseks kadunud," ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ehitusbüroo juht Mart Salusaar.
NATO RSOM ehk Reception, Staging, Onward Movement tähendab Tapa sõjaväelinnaku komplekteerimisala, mis koosneb varustuse ja transpordivahendite ladustamise alast, majutus-, remondi- ja toitlustushallidest, telkimisaladest, kütuse ning ohtlike jäätmete käitlemise alast, meditsiinikeskuse laiendusest koos kopteriplatsiga.
Kogu projekt teostati NATO-Eesti koostöös. Projekti kogusumma on suurusjärgus 20 miljonit eurot, mis rahastati NATO julgeolekuinvesteeringute programmi kaudu.
„Eestil õnnestus olla esimeste seas, kes investeeringu ka edukalt realiseeris, tugevdades seeläbi heidutus- ja kaitsepositsiooni alliansi ida servas," ütles Salusaar. „Kindlasti oli nii kvaliteetse lõpptulemuse juures väga oluline roll meie ehituspartneril Nordeconil, kes suutis nii professionaalsel tasemel meie poolt esitatud ehitusnõudeid täita," lisas ta.
RSOM ala avamine on jätk 2014. aastal Walesis toimunud NATO tippkohtumisele, kus otsustati luua NATO kiirreageerimisüksus ning defineeriti NATO vajadus investeerida mitmes NATO Ida-Euroopa riigis liitlaste vastuvõtmiseks vajaliku taristu rajamisse, et muutunud julgeoleku keskkonnas hoida ära Kesk- ja Ida-Euroopas võimalikku agressiooni.
Lisaks on NATO-Eesti ühisprojekt rasketehnika tee, mis ühendab Eesti suurimat sõjaväelinnakut Kaitseväe suurima harjutusväljaga eesmärgiga ühendada kahte Kaitseväe seisukohast olulist objekti, et lihtsustada (raske)tehnika liikumist linnakust väljaõppealale ja tagasi.
"Rasketehnika ühendustee puhul väheneb koormus kohalikele avalikele teedele, vähenevad Kaitseväe enda transpordikulud ja on võimalus linnakust otse Kaitseväe keskpolügoonile sõita ka roomikmasinatel, mis on võimearenduse seisukohast oluline muutus," märkis Salusaar. "Praegune teekond on olnud poole pikem ning kulud ja mõjud kohalikule liiklusele suuremad," lisas ta.
https://www.err.ee/1107587/tapa-linnakus-avati-nato-lisajoudude-vastuvotmise-komplekteerimiskeskus
Similar articles:
Оборона → В Эстонии с 2014 года на постоянной основе находится секретный американский спецназ
Оборона → На базе НАТО в Эстонии войска готовятся к следующему шагу Путина
Оборона → В Тапа прибыла военная техника для французского батальона НАТО