NATO baasis Eestis olevad väed valmistuvad Putini järgmiseks sammuks

"Oleme Eesti, Läti, Leedu ja kogu Läänemere piirkonna ette valmistanud üheks sõjaliseks invasiooniks," ütleb baasi ülem.

Sõdur osaleb suurõppusel NATO Enhanced Forward Presence Eesti sõjaväelaagris Tapal.

Kesk-Eestis asuv Tapa sõjaväebaas, Venemaa sissetung Ukrainasse on tekitanud sõjaväelaste seas kõrgendatud sihikindluse.

Hiljutisel argipäeval oli rindelaagris ja selle ümbruses – Venemaa piirist vaid 160 kilomeetri kaugusel – vaatamata tugevale lumesajule palju märke tegevusest, kui sõdurid mõtlesid, millised võivad olla Venemaa presidendi Vladimir Putini tulevikuplaanid. Baasist põhja pool asuvas Tapa linnas harjutasid relvastatud Eesti ajateenijad tänavapatrulli, kontrollides metoodiliselt kõrvalteid võimalike sissetungijate suhtes. Pealaagrile lähemal pidurdas tsiviilpolitseiauto, et takistada vastutulevat liiklust, enne kui kaheksast suurest sõjaväeveokist koosnev kolonn õppusel ette kihutas. Metsaserva mööda edasi liikumas oli näha ka soomusmasinaid. Laagris 1. Eesti jalaväebrigaadi ülemana baasiülemana töötav kolonel Andrus Merilo ütles, et Moskva otsus alustada täiemahulist sissetungi ühele oma naabritest on suunanud inimeste mõtted siin eesseisvale ülesandele: rahvuslikule. kaitse ja võimalik oht, mida Venemaa võib Eestile kujutada. "Valvsus on võtmetähtsusega," ütles ta. "Peame seda kohe rakendama, et ei jääks märkamata, et oht on suunatud Eestile." Ta ütles, et tema väed on selliseks stsenaariumiks juba pikka aega valmistunud, tuginedes Eesti ajaloo õppetundidele – see oli 48 aastat Nõukogude Liidu poolt okupeeritud – ja Venemaa viimaste aastate agressioonile naabrite vastu. "Meie süsteem on üles ehitatud nii, et oleme seda olukorda juba ette näinud," ütles Merilo. "Praegu on Ukraina Venemaa invasiooni all, kuid oleme selleks ette valmistanud Eesti, Läti, Leedu ja kogu Läänemere piirkonna samasuguseks sõjaliseks invasiooniks." Tõepoolest, Balti riikide liidrid on märganud Venemaa agressiooni ohtu piirkonnas alates vähemalt 2008. aastast, mil Venemaa tungis Gruusiasse. Läti endine peaminister, praegune Euroopa Komisjoni volinik Valdis Dombrovskis ütles sel nädalal, et Putin võtab tõenäoliselt sihikule Balti riigid, et laiendada oma riigi juurdepääsu Läänemerele, kui ta saavutab oma sõjalised eesmärgid Ukrainas. Balti riikide juhid on nõudnud NATO vägede pidevat paigutamist sellistesse baasidesse nagu Tapa, kuid praegu jäävad nad pideva rotatsiooni süsteemi. Väljaspool Merilo kontorit võis paraadiväljaku serval näha Briti sõdureid, kes kandsid õlgadel partiid uusi raketiheitjaid, kontrollisid oma sihikuid ja proovisid seadistust. Peade kohal lehvisid postidelt NATO, Eesti, Suurbritannia, EL, Prantsusmaa ja Taani lipud – neil kõigil on siin väed.

Missioonitunne

Paraadiväljaku teises otsas, Briti kuningliku tankirügemendi lahingugrupi staabis pakkus komandör kolonelleitnant Simon Worth välja, et kui tema väed on kunagi mõelnud, miks nad Eesti maale paigutatud on, siis Venemaa uus rünnak Ukraina vastas sellele küsimusele lõpuks. "Praegu tähendab strateegiline kontekst ja pidev uudistevoog, mida nad näevad, et pole vaja selgitada, miks see nii oluline on," ütles ta. "Eesmärgitunne on hämmastav asi." Worthi kontori juurest katkisel teel asuvas laos mürises mootor ja kraana tõstis mootori soomukisse, kui insenerid jagasid üksteisele juhiseid. Väljas pargitud Briti tanki Challenger 2 oli järgmiseks õppuseks valmis. Vastutav tankikomandör ütles, et tema arvates veetsid tema sõdurid mitu kuud Eestis – tema lahingugrupp saabus Tapule mullu septembris – enda kasuks, õppides masinaga töötamist niiskemates, tihedamates metsades ja külmemates tingimustes, kui neid kasutati. Detsembris langes siinne temperatuur komandör Worthi sõnul miinus 26 kraadini, sundides lahingugruppi kiiresti oma lähenemist kohandama. "Ainult sellises keskkonnas elamine on raske, seega on selles võitlemine veelgi keerulisem," sõnas ta.

Tapa baasi eelkäija ehitas Nõukogude Punaarmee Eesti okupatsiooni ajal, mis kestis 1940–1941 ja uuesti 1944–1991, kui Nõukogude Liit lagunes. Nõukogude vägede väljaviimine kestis mitu aastat ja 1992. aastal sõjaväkke astunud Merilo laagriülem ütles, et tema esimene töö ajateenijana oli Eesti baasi valvamine juhuks, kui venelased otsustavad pigem rünnata kui taganeda. Koos kahe ülejäänud Balti riigiga astus Eesti 2004. aastal EL-i ja NATO-sse, tugevdades oma positsiooni lääneriikide seas. Sellest ajast peale on selliseid baase nagu Tapa ja Adazi Lätis uuendatud ja laiendatud, kuid Balti riikide kartus Vene vägede naasmise ees pole kunagi kadunud. Pärast Venemaa tungimist Gruusiasse 2008 ja Ukrainale 2014. aastal kutsusid Balti riigid NATO-t üles paigutama vägesid nende idaservadele. 2016. aastal otsustasid NATO liidrid Varssavi tippkohtumisel alalise vägede rotatsiooni läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Nüüd räägivad Balti riikide juhid, et NATO väed peaksid siia alaliselt paigutama rohkema ja parema varustusega, kuna kardavad, et Putini lõppeesmärk ei piirdu ainult võimu haaramisega Ukrainas. Merilo ütles, et tema arvates on Ukraina ülevõtmine Putini jaoks vaid "vaheeesmärk" ja et NATO peab olema valmis tema edasiminekuks. Merilo ütles, et magab hästi, aga mitte sellepärast, et oleks uskunud, et häda ei tule. «See, mida oleme aastakümneid ette valmistanud, on nüüd teoks saamas, pole enam millegi üle imestada. Peaksime praegu puhkama, kuni saame."

https://www.politico.eu/article/estonia-nato-base-troop-vladimir-putin-next-move/

NATO baasis Eestis olevad väed valmistuvad Putini järgmiseks sammuks

Similar articles:

Comments