Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
Eesti oli üks esimesi piirkondi, kus algas Nõukogude Liidu lagunemise protsess. Uuendusprotsess tähendas tõelist rahvuslikku ärkamist.
16. novembril 1989 võeti vastu Eesti suveräänsusdeklaratsioon. Molotov - Ribbentropi pakti 50. sünniaastapäevale pühendatud Balti ketis, mis läks läbi Eesti, Läti ja Leedu, seisis käsikäes peaaegu kaks miljonit inimest. Seda aega nimetatakse laulvaks revolutsiooniks. Esimesel laulupeol laulis maarahvas ennast rahvuseks. Ka nüüd sündis ime. Eestlased laulsid ennast vabaks.
20. augustil 1991. aastal, kui Moskvas toimus riigipõördekatse, kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti taasiseseisvaks.
28. juunil 1992 võeti vastu Eesti Vabariigi uus põhiseadus. Selle alusel viidi läbi Riigikogu ja Eesti Vabariigi presidendi valimised (20. septembril 1992).
1993. aastal toimusid linnade ja valdade volikogude valimised.
Eestlased on oma väikesel maal elanud peaaegu 5 tuhat aastat. Selle väikese maa ja rahva ajalugu on olnud väga traagiline. 13. sajandi alguses oli eestlasi peaaegu 200 tuhat inimest (praegu umbes 1 miljon).
Soomlasi oli samal ajal 50 tuhat (praegu 5 miljonit). Millest see räägib? Sellest, et eestlaste maal on palju sõditud. Eestlased on oma vabaduse eest võidelnud.
Nad on tahtnud ja tahavad olla vabad oma maal.
Nüüd on eesti rahvas saanud tagasi oma riigi. Ta vaatab lootusrikkalt tulevikku. Missuguseks see tulevik kujuneb, oleneb neist inimestest, kes siin elavad. Eesti tulevik on meie kätes.
Perestroikaga algas eestlaste uus rahvuslik ärkamine (suveräänsusdeklaratsioon, Balti kett, laulev revolutsioon). 20. augustil 1991. aastal sai Eesti jälle iseseisvaks. Septembris 1992 toimusid Eesti Vabariigi Riigikogu ja presidendi valimised.
Similar articles:
История → Образование независимой Эстонской Республики
Государственное устройство → Государственное управление