Sõjapõgenike abistamise infopunkt Narvas

Sõjapõgenike abistamise infopunkt Narvas

Narvas saavad sõjapõgenikud lisaks piiripunktile nõu ka uues infopunktis, mille avasid üheskoos sotsiaalkindlustusamet, Narva linn ja rahvusvaheline rändeorganisatsioon IOM.

Alates Ukraina sõja algusest on läbi Narva liikunud pea 22 000 sõjapõgenikku. Kuna valdav enamik neist suundub teistesse Euroopa riikidesse, siis arvati, et piiripunktis pakutavast infost ja abist piisab ning põgenikekeskusi pole Narva vaja. Nüüd, kus sõda on kestnud ligi pool aastat, jõudsid riigiametid arusaamisele, et ka transiidipõgenikud vajavad rohkem hoolt ja tähelepanu.

"Kui sa oled tulnud läbi kõigepealt Vene piiripunkti, pidanud vastama küsimustele, satud siin järgmiste ametnike juurde ja võib-olla kõik need küsimused, mida peaks küsima, ei tule kohe meelde. Aga kui sa oled juba piiripunktist väljas, siis sa tunned, justkui sa jääd üksi. Ma arvan, et kõige olulisem on see, et me oleme oma vigadest õppinud ja meil Narva linna ja vabatahtlikega on hea koostöö," ütles sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu.

Piirist vaid mõnekümne meetri kaugusel asuvas infopunktis pakutakse põgenikele teavet, kuidas Narvast edasi liikuda või kuidas Eestisse jääda. Suuremat tähelepanu pööratakse haavatutele, haigetele, väikeste lastega peredele ja rahahätta sattunutele.

Võimaluste piires toetatakse ka kohalikke vabatahtlikke, kes põgenike abistamisega ammu enam toime ei tulnud.

"Eks me vabatahtlike togimisel tegelikult selle ühise järelduseni jõudsime. Aga nüüd on piiripunkti väliselt turvaliselt sinises tugitoolis võimalik oma muret kurta. Selge, et inimeste abistamine siin, Euroopa Liidu alguses on meie ühine kohustus," rääkis Narva linnapea Katri Raik.

Narva infopunktis nõustab transiidipõgenikke rahvusvahelise rändeorganisatsiooni koordinaator Jekaterina Romanova, kes varem põgenikke Narvas vabatahtlikuna abistas. Tema hinnangul avati infopunkt õigel ajal, kuna sügisel võib põgenike hulk taas kasvama hakata.

"Talve saabudes hakkavad inimesed rohkem liikuma, sest keegi ei tea, mis Ukrainas talvel inimesi ootab. Ka Venemaal on palju Ukraina sõjapõgenikke, kes samuti võivad sügise saabudes liikuma hakata. Arvan, et see infopunkt võib üle piiri tulnutele veel palju kasu tuua," rääkis Romanova.

Narva linnavalitsuse andmeil saabub iga päev Narva umbes sadakond Ukraina põgenikku. Varakevadel ulatus Narva piiripunkti saabunud põgenike arv mõnel päeval kuni 300.

Eelmisel nädalal tuli Eestisse 2247 sõjapõgenikku

Eelmisel nädalal tuli Eestisse 2247 sõjapõgenikku (sh 385 last), mis on viimase kaheksa nädala suurim lisandunud sõjapõgenike arv.

2247 sõjapõgenikust 1239 inimest oli transiidil ja 1008 soovisid Eestisse jääda.

Kokku on alates sõja algusest riiki sisenenuid 81 918 sõjapõgenikku, kellest 41,7 protsenti soovis Eestist edasi liikuda.

Piiri ületanutest 22 342 inimest ehk 27,3 protsenti olid alaealised.

Eesti on alates 27. veebruarist vastu võtnud 47 734 Ukraina sõjapõgenikku.

Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 30 913 inimesele.

Sotsiaalkindlustusamet pikendab majutuslepingut Tallinkiga

Sotsiaalkindlustusamet pikendab lepingut Tallinkiga Ukraina sõjapõgenike majutamiseks reisilaeval Isabelle 7. oktoobrini, sest sõda Ukrainas jätkub ja olukord üüriturul on pingeline.

Eestisse saabuvate Ukraina sõjapõgenike hulk on vähenenud ja ligi pooled majutusasutustes viibinutest on saanud püsiva elamispinna. Siiski on põgenikele sobivate eluasemete leidmine osutunud arvatust aeganõudvamaks, teatas amet.

"Kujunenud olukorras on parim lahendus Tallinkiga lepingu pikendamine," ütles sotsiaalkindlustusameti kriisistaabi juhi kohusetäitja Kersti Kask. Ta rõhutas, et laeval elamine on ikkagi lühiajaline võimalus ja selle mõte on, et inimene leiab nii kiiresti kui võimalik töö ja üürikorteri. 

Praegune üüriturg aga ei soosi Ukraina sõjapõgenike väljakolimist riigi poolt pakutavatest lühiajalise majutuse kohtadest.

"Üüriturul konkureerivad kohalikud elanikud, tööandjad ning sügise lähenedes ka tudengid ning hinnad on hüppeliselt kasvanud. See kõik muudab sõjapõgenikele sobiva elukoha leidmise hoolimata erinevatest toetustest keeruliseks. Lisaks suhtuvad mitmed kinnisvaraomanikud põgenikest üürnikesse põhjendamatu umbusuga," selgitas Kask.

"On arusaadav, et kipume sõjast ja halbadest uudisest väsima, kuid ei tohi unustada, et ukrainlased võitlevad ka meie vabaduse eest ning meie kohus on neid tagalana toetada," lausus Kask.

MS Isabelle võeti sõjapõgenike majutamiseks kasutusele aprillikuus. Laevas elab praegu üle 1906 Ukraina sõjapõgeniku, neist 591 on lapsed.

Sõjapõgenike ajutiseks majutuseks oli riik kasutanud 18. juuliks 21 miljonit eurot, mille eest on pakutud ajutist majutust enam kui 16 000 inimesele.

Pikaajalisele majutusele liikumise soodustamiseks on sõjapõgenikel võimalik taotleda eluaseme üürilepingu sõlmimise hüvitist kohalikust omavalitsusest. Sotsiaalkindlustusametiga on selleks halduslepingu sõlminud juba 65 omavalitsust, hüvitamise taotlusi on laekunud 624.

https://news.err.ee/1608666556/photos-additional-new-refugee-info-center-opens-in-narva-square

Similar articles:

КрасотаНарва произвела фурор на главном конкурсе красоты

ПолитикаСтанет ли Нарва эстонским Донбассом

НаселениеГорода

Города ЭстонииНарва

ПолитикаВы хотите умереть за Нарву?


Rating: 0 Votes: 0

Comments

No comments yet. Yours will be the first!