Vene eriteenistuse jaoks luuranud Artem Zinchenko mõisteti viieks aastaks trellide taha
Harju maakohus mõistis täna kokkuleppemenetluses süüdi Vene sõjaväe luureasutuse GRU heaks ebaseadlikku koostööd teinud 30-aastase Artem Zinchenko. Vene eriteenistuse heaks töötades pani mees toime Eesti Vabariigi vastase kuriteo ning teda karistati viie aasta pikkuse vanglakaristusega.
Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt värbas GRU (Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsus) Artem Zinchenko aastal 2009 ning alates 2013. aastast kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni osales ta aktiivselt Eesti Vabariigi julgeoleku kahjustamisele suunatud GRU agentuur-operatiivtöös.
Artem Zinchenko sai Eesti Vabariigi vastu suunatud salajase koostöö käigus ülesandeid GRU töötajatelt. Peamiselt oli tema ülesanne koguda teavet riigikaitseliste objektide ja elutähtsat teenust tagavate objektide kohta Eesti Vabariigi territooriumil, aga ka näiteks kaitseväe ja kaitseliidu sõjaliste liitaste tehnika liikumise kohta Eestis. Samuti sai Zinchenko ülesandeid hankida GRU-le Eesti Vabariigist soovitud esemeid, näiteks sidevahendeid.
Salajase agentuur-operatiivtöö käigus kogutud teavet ja esemeid edastas Artem Zinchenko korduvalt ja perioodiliselt GRU töötajatele nii sidevahendite kaudu kui ka Peterburis toimunud kohtumistel.
Artem Zinchenko on Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab Eestis elamisloa alusel alates 2013. aastast. Mees tegeles lapsevankri- ja lastetarvikute äriga ning seetõttu tundus normaalne, et mees liikus nii Eestis kui ka Venemaal ringi. Äri tõttu elamisloa saanud mehesse investeeris GRU palju - nähti vaeva, et tema tegevus näeks võimalikult loomulik välja.
Zinchenko on kõrgharidusega ning tema abikaasa ja lapsed elavad Eestis. Zinchenko abikaasa ei olnud asjaga seotud.
Harju maakohus mõistis Zinchenko täna süüdi ja karistas teda karistusseadustiku § 233 alusel viieaastase vangistusega.
Riigiprokuratuuri juhtimisel viis kriminaalmenetlust läbi kaitsepolitseiamet, millele eelnes kaitsepolitseiameti ja teabeameti koostöö.
12. aprillil toimunud kapo aastaraamatu esitlusel kinnitas kapo peadirektor Arnold Sinisalu, et isik peeti kinni 9. jaanuaril.
Riigiprokurör Inna Ombleri sõnul on prokuratuur täna Harju maakohtu poolt kokkuleppemenetluses viieks aastaks vangi mõistetud Artem Zinchenkole (30) määratud karistusega rahul, kuna Zinchenko oli valmis andma ütlusi ning kahetses oma süüd.
Ombler selgitas, et täna Harju maakohtus karistusseadustiku § 233 järgi viieks aastaks vangi mõistetud Artem Zinchenko süü seisnes selles, et ta oli välisriigi kodanikuna teostanud vägivallata tegevust, mis ohustab Eesti Vabariigi sisemist ja välist julgeolekut ehk territoriaalset terviklikkust, sõltumatust ja iseseisvust.
Oma olemuselt ja sisult tähendas see seda, et Artem Zinchenko värvati Vene Föderatsiooni relvajõudude GRU töötajate poolt aastal 2009 ja asus nende heaks tööle. "Agentuur-operatiivtöö käigus on ta kogunud informatsiooni Eesti Vabariigist. Seejuures tema aktiivsem infokogumine hakkas 2013. aastal — mitte et seda varem poleks olnud —, aga kuivõrd 2013. aastal Artem Zinchenko asus elamisloa alusel elama Eesti Vabariiki, tekkisid tal võimalused koguda informatsiooni kõikide nende objektide kohta, mis osas talle GRU agendijuhid ülesandeid andsid," selgitas Ombler.
Zinchenko kogus infot nii riigikaitseliste kui hädaolukorraseaduses nimetatud elutähtsate toimingute järjepidevust tagavate objektide kohta. Samuti kogus ta informatsiooni kaitseliidu, kaitseväe, aga ka meie liitlaste kohta. "Ja kogu selle informatsiooni edastas Artem Zinchenko nii sidevahendite kaudu kui ka vahetutel kohtumistel Peterburis oma agendijuhtidele ehk siis GRU töötajatele."
Riigiprokurör rõhutas, et seda, kui sensitiivne üks või teine objekt on, ei peaks eraldiseisvalt võtma, vaid tuleb silmas pidada, et Zinchenko spioneeris GRU kasuks. "Tegu ei ole teise paragrahvi ehk paragrahviga 234, mille pealkiri on salakuulamine ja mis eeldab riigisaladuse ja salastatud välisteabe viimist välismaa eriteenistustele. Antud juhul seisneb selle teabe kogumise olulisus selles, et tegu on luure peavalitsuse ehk GRU-ga, mis töötab Vene Föderatsiooni relvajõudude kasuks. Ehk otsiti just seda informatsiooni, mis sihtriigis huvitab Vene Föderatsiooni relvajõudusid: kogus informatsiooni riigikaitseliste objektide, elutähtsat teenust tagavate objektide, mis on olulised näiteks planeeritava potentsiaalse rünnaku puhul."
Zinchenko ei saanud eraldi tulu ühe infokillu eest
Mismoodi GRU Zinchenkot koostöö eest tasustas, Ombler ei öelnud. "Artem Zinchenko puhul tuleb silmas pidada seda, et temale ei makstud ühe või teise infokillu edastamise eest. Ta on koolitatud, välja õpetatud agent alates 2009. aastast ja tema fookus aktiivselt Eesti Vabariigis alates aastast 2013 on ka selline pikk koostöö ja agentuur-operatiivtöö, mis iseenesest ei eelda sellist varasemate juhtudega sarnast ühekordset tasumist. Eraldi ei ole siin selles osas midagi välja tuua."
Samuti ei saanud Ombler detailselt kommenteerida seda, kuidas Zinchenko tabamiseni jõuti. "Julgeolekuasutuste seaduse kohaselt on julgeteenistustel ka Eesti Vabariigis kohustus tõkestada välisriikide, antud juhul siis ka vaenuliku välisriigi, luureteenistuste tööd ja selles konkreetses asjas on nõnda, et teabeamet koostöös kaitsepolitseiametiga on jõudnud jälile Artem Zinchenko tegevusele ning hiljem kohtueelse menetluse käigus on riigiprokuratuur koostöös kaitsepolitseiametiga verminud selle süüdistuseks, mis täna kinnitati kohtuotsusega."
Zinchenko sai elamisloa seoses äritegevusega. "Tema äri, mis oli seotud lastekaupade maaletoomisega, oli juba enne elamisluba olemas ja sellega ta ka elatist teenis siin Eesti Vabariigis," märkis Ombler.
Zinchenko kahetseb koostööd GRU-ga
Ombler kinnitas, et viis aastat vangistust oli karistuskokkuleppe tulemus ja riigiprokuratuur leiab, et see on proportsionaalne karistus, pidades silmas ühelt poolt nii Artem Zincehnko süüd, talle etteheidetavat tegu kui ka teiselt poolt seda, et ta on olnud valmis andma ütlusi oma tegevuse osas. "Pean siinkohal nimetama, et ta kahetseb oma koostööd selle luuretegevuse käigus GRU-ga."
Karistusseadustiku § 233 järgi, mis sätestab välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevust, karistatakse kahe- kuni viieteistaastase vangistusega.
Riigiprokurör kinnitas, et antud kriminaalasja raames esitati etteheide üksnes Zinchenkole, kes peeti kinni 9. jaanuaril ja mõisteti täna vangi.
Similar articles:
Происшествия → Правда и справедливость
Строительство → Строители выиграли суд против города Силламяэ
Происшествия → Суд признал трех мужчин виновными в поддержке российской агрессии