Purtse tuulepark

Purtse tuulikupark võib laieneda

Purtse tuulikupargi arendaja AS Raunistal, kes sai kaitseministeeriumilt loa 13 150 meetrise ja 2 megavatise võimsusega tuulegeneraatori paigaldamiseks, küsib ministeeriumilt luba seitsme väiksema, kuni 100 meetrise tuuliku paigaldamiseks, millega kasvaks tuulepark tuulikute arvu poolest samasuguseks, nagu algselt plaanis oli.

GERLI ROMANOVITŠ, pohjarannik.ee, 05.11.2010

  Sonda volikogu tõmbas Purtse tuulikupargile piduri peale

Sonda volikogu jättis Purtse tuulikupargi avalikule arutelule saatmata, kuna nende arvates on planeering toores ning ei hõlma kõiki arendajaid, lükates sellega edasi miljardi krooni suuruse investeeringu tegemise regiooni.

Sonda vallavolikogu otsusega saadeti Purtse tuulikupargi teemaplaneering selle koostajale, OÜ-le Hendrikson & Ko tagasi, kuna volikogu arvates peaksid ühes planeeringus olema kajastatud kõik arendused, hoolimata sellest, et planeeringu koostamise eest maksab parki 20 tuulikut püstitav AS Raunistal. Teiste kodutööd tegema ei hakka

Sonda vallavanema Andrea Eiche kinnitusel ei ole planeeringus arvestatud ettepanekuid, mida nad tegid eelmisel korral, mistõttu volikogu sel korral tuulikupargi teemaplaneeringul pikalt ka ei peatunud. "Kuna vald planeeringu eest ei maksa ning leping on sõlmitud nii, et seda tehakse ASi Raunistal raha eest, siis on loomulik, et nad ei taha ise teiste arendusi kinni maksta, kuid on ju võimalus teisi kaasata ning planeering täies mahus siiski ära teha," põhjendas Eiche volikogu seisukohta. "Vastasel juhul peame iga kord planeeringut uuesti algatama, mis ei ole otstarbekas," lisas ta. "Kui meie nõudeid arvestatakse, oleme kiirendatud korras valmis volikogu kokku kutsuma ning otsuse ära tegema."

Eiche kinnitusel on teised arendajad, kellest üks on OÜ Alikonte, keda esindab Sonda volikogusse kuuluv Kalle Kekki, ning teine vallavalitsuse liige Madis Olt, vihjanud, et nad on valmis planeeringu valmimisse rahaliselt panustama.

ASi Raunistal juhatuse liikme Valeri Makušini kinnitusel ei ole ükski teistest arendajatest nende poole pöördunud ning koostööettepanekut teinud. "Me ei ole selle vastu, kuid me ei saa nende eest kodutööd ära teha," põhjendas Makušin, miks planeeringul on märgitud ainult teiste arendajate tuulikute asukohad, kuid puuduvad nendeni viivad juurdepääsuteed.

Makušini kinnitusel ei saanud nad Sonda valla varasemaid muudatusi planeeringusse sisse viia seetõttu, et kiri selle kohta tuli vahetult enne uut volikogu istungit. "Nüüd me ootame ära nende otsuse kirjalikul kujul ning vastame sellele," ütles ta, lisades, et avaliku arutelu oleks võinud algatada igal juhul, sest arutelu selleks ongi, et muudatusi teha. Need vaadatakse läbi ning viiakse sisse, kui nad on vähegi põhjendatud. Alles pärast seda läheb planeering volikogule lõplikuks kinnitamiseks.

Lüganuse poolt roheline tee

Lüganuse vallas on teemaplaneering avalikule arutelule saadetud. Otsuse tegemine oli vallavalitsuse pädevuses.

"Kohe läheb teade avaliku arutelu alustamise kohta ajalehte ning pärast seda on neli nädalat aega asja arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks. Seejärel kinnitab planeeringu volikogu," kirjeldas Lüganuse vallavanem Arno Rossman algatatud protsessi. "Kui kõik sujub, siis saame planeeringu kinnitada veel volikogu selle koosseisu jooksul," lisas ta.

Rossmani sõnul ei näe nemad põhjust, miks peaks Raunistal teiste tööd tegema, ning seetõttu oli ka Sonda otsus talle arusaamatu. "Meie pooldame seisukohta, et kui tekib veel mõni arendaja, algatame protsessi uuesti," ütles ta.

Vallavanema sõnul on nad koos Raunistaliga, kes esialgu planeeris Purtse tuulikuparki üle 40 tuuliku, leidnud kompromissi ning valla territooriumile jäävad 11 tuulikut on kohtades, kus need inimesi ei sega. Kui kõik muud vajalikud kokkulepped saadakse, siis on nad valmis planeeringu kinnitama ja ehitusloa väljastama.

GERLI ROMANOVITŠ, 21.7.2009

Purtse tuulikupark võib tööle hakata kahe ja poole aasta pärast

Purtse tuulikupargi kaks aastat väldanud teemaplaneeringu keskkonnamõju hindamine on jõudnud lõpusirgele; tuulepargi arendaja peab võimalikuks, et tuulikud hakkavad ehk tööle 2010. aasta lõpuks.

Teisipäeval tutvustas Lüganuse ja Sonda valda kavandatava tuulikupargi keskkonnamõju hinnanud ning sellele teemaplaneeringu koostanud OÜ Hendrikson & Ko keskkonnamõju hindamise aruannet. Hindamisel arvestati 43 tuulikuga: Raunistaliga saavutatud kompromiss 20 tuuliku osas täienes kevadel kodanik Madis Olti ning OÜ Kekki Kinnisvara & Õigusbüroo ettepanekutega.

"See on meie praktikas esimene kord, kui algsele arendajale lisandub hiljem kaks ettepanekut, millega soovitakse samas ruumis kaasarendada," ütles Hendrikson & Ko keskkonnaekspert Kuido Kartau. "Selline situatsioon muudab planeeringu ka omavalitsuse jaoks keeruliseks, kui tekib küsimus, keda eelistada."

Eelistamine tuleb päevakorda seoses sellega, et kuigi analüüsiti 43 tuuliku keskkonnamõju, pole Kartau sõnul reaalne neid kõiki püsti panna - mõned hakkaksid üksteist lihtsalt segama.

"36 oleks realistlik arv, mis ka äriplaanina vett peaks," sõnas ta.

36 tuulikut on liiast

"Me oleksime Raunistali 20 tuulikuga rahul olnud," tõdes Lüganuse vallavalitsuse maanõunik Anne Liinak. "Kuna aga hindaja leidis, et ka 43 tuulikut negatiivset keskkonnamõju ei avalda, siis ei ole meil enam võimalik midagi muuta."

Tõsi, Lüganuse valda võib kerkida vaid kuni 11 tuulikut (kõik Raunistali soovitud), ülejäänud (9 Raunistali, ülejäänud kahe uue arendaja soovide kohased) paigutuvad Sonda valda.

"Aga me ei ole rahul sellega, mis toimub Sonda valla territooriumil - see kõik paistab ju meile ära. Liiati jääb kaks nendest tuulikutest meie Matka külale ikka väga lähedale," tõdes Lüganuse vallavolikogu liige Kaja Toikka, kelle arvates on Sonda valda kavandatavad tuulikud vastuolus maakonna teemaplaneeringuga, mis käsitleb väärtuslikke maastikke.

Omavalitsuse tegemata töö

"Mingit vastuolu ei ole," tõdes maavalitsuse arenguosakonna arengu- ja planeeringutalituse juhataja Tiit Toos. "Kui me 2003. aastal kehtestasime maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", tegime omavalitsustele väga selge ettepaneku koostada selle alusel väärtuslike maastike korralduskavad ja sätestada soovitavad piirangud. Seda pole teinud ükski omavalitsus."

Maavalitsuse koostatud teemaplaneering määratleb küll väärtuslikud alad, ent ei sätesta nendega seoses mingeid piiranguid - ei saagi seda teha, sest see on omavalitsuse pädevuses. Ja kuni pole seaduslikult kehtestatud piiranguid, pole pelgalt väärtuslikuks maastikuks nimetamine mingi argument, et sinna millegi ehitamist takistada.

Tuulikuteni kulub veel aega

ASi Raunistal nõukogu esimees Ülo Pärnits väitis, et ei ole algselt soovitud tuulikute arvu vähenemisest pettunud ega hilisemate liitujate käitumisest nördinud.

"Me võtsime kohe alguses sellise positsiooni, et teeme seda tuuleparki kohaliku rahvaga koos, et me ei lähe nende tahtmiste vastu. Läbirääkimiste tulemusena alles jäänud 20 tuulikut on meie jaoks piisav hulk, et sellega edasi minna."

Kuigi keskkonnamõju hindamise aruande valmimine märgib ühe etapi lõppu, ei tähenda see Pärnitsa sõnul veel kaugeltki tuulepargi peatset kerkimist.

"Aruanne läheb alles kooskõlastusringile, ka detailplaneering võtab palju aega ja lõppeks on ka tuulikutele maailmas päris pikad järjekorrad. Läbirääkimisi neid tootvate firmadega peame me loomulikult juba mõnda aega - ikka selle sihiga, et ei juhtuks nii nagu Viru-Nigulas, kus tuulikud lihtsalt seisavad, sest ei suudeta Eesti Energia nõudeid täita."

Kui kõik eeltööd tehtud ja tuulikud olemas, ei võta nende püstipanemine ning töölerakendamine enam kaua aega.

"Tuleval aastal need tuulikud veel kindlasti ei tööta, aga 2010. aasta lõpus võib-olla küll. Ilmselt paigaldame kõik 20 tuulikut korraga, aga see sõltub ka pankadest."

PEREKONNANIMI, 15.8.2008

Purtse tuulikupark kasvas endise arvukuseni ja ülegi

Kui veebruaris jõudsid Purtse tuuleparki arendav AS Raunistal ja Lüganuse valla elanikud 20 tuulikuni kahanenud pargi suhtes kompromissile, siis nüüdseks teemaplaneeringuga liitunud kaks uut arendajat kasvatasid tuulikute arvu 43ni.

Kaks aastat tagasi räägiti ASi Raunistal Purtsesse kavandatava tuulepargi puhul kuni 40 tuulikust, aasta hiljem oli jutuks arv 28. Keskkonnamõju hindamise ja mitme tulise rahvaarutelu tulemusena jõuti tänavu veebruaris kompromissile: tuulikuid nihutati ja jäeti alles üksnes neisse kohtadesse, kus vallarahvas nendega leppis. Arv kahanes 20ni, Raunistali esindajad olid sellega päri. "Me oleme algusest peale lubanud, et kohalike elanike tahtmise vastu ei lähe," toonitas eile Raunistali nõukogu esimees Ülo Pärnits. "Kui 20, siis 20 - see rahuldab meid."

Paraku tuli tuulepargi alal keskkonnamõju hinnanud ja nüüd teemaplaneeringu koostanud OÜ Hendrikson & Ko seekord välja sootuks uue lahendusega, kus Raunistali 20 tuulikule lisaks on sellele alale tipitud koguni 43 tuulikut. Osa uutest Raunistali omadega vaheldumisi, osa piirkonna lõunaosas eraldi seisvaina.

Uued arendajad juurde

"Planeeringu koostamise käigus tegid lisatuulikute rajamise ja asukoha kohta ettepanekuid ka kodanik Madis Olt ja OÜ Kekki Kinnisvara & Õigusbüroo ning sisuliselt on tegemist eri tuulikuparkidega osaliselt samal maa-alal," ütles Hendrikson & Ko ekspert Kuido Kartau.

Saalis viibinud Lüganuse ja Sonda vallavolikogu esindajate hämmingu peale tõdes Kartau, et uute arendajate ettepanekud on kõigiti seadusega kooskõlas ning neid arvestamata jätta polnud mingit alust.

"Planeeringulahenduses on ette nähtud võimalus ehitada tuulikud 43 asukohta, kuid mitmed tuulikud asuksid sel juhul üksteisele sedavõrd lähedal, et nende tuult varjava efekti tõttu muutuks tuulikute tootlikkus majanduslikult ebamõistlikuks," viitas ta, et teemaplaneeringus välja pakutud võimalused ei tähenda veel tegelikkust. "Millised tuulikud ehitatakse, selgub arendajate reaalse edasise arendustegevuse käigus."

Kalle Kekki kinnitas, et tema firma võtab tuulepargi arendamist tõsiselt ja on Saksamaalt juba generaatoridki ära tellinud. Oma tuulikute Raunistali omadega ühel alal paiknemises ta probleemi ei näe: pandagu võimalikud asukohad kaardil täpselt paika ja seejärel mingu ehitamiseks põhimõttel "kes ees, see mees".

Madis Olt väitis, et tema puhul pole tegemist arendajaga, vaid ta lihtsalt esitas ettepanekud tuulikute võimaliku asukoha kohta.

"Et teemaplaneeringuga tekiks üks korrektne lahendus," ütles ta põhjenduseks. "Maaomanik, kes praegu tuulikut oma maale ei taha, võib kümne aasta pärast ümber mõelda ja siis on hea, kui planeeringuga on asukoht määratletud."

"Millise hetkeni ja kui palju võib teemaplaneeringuga veel uusi arendajaid liituda?" küsis Lüganuse vallavolikogu liige Kaja Toikka.

"Planeering on avatud kuni selle kehtestamiseni volikogus," vastas Kuido Kartau.

Kaugemale tulevikule mõeldes pakkus Kartau teemaplaneeringus omavalitsuse riskide maandamiseks välja, et planeering kehtiks aastani 2015 ning pärast seda tähtaega enam selles planeeringus fikseeritud lahenduste arendamiseks projekteerimistingimusi ei väljastataks. Nii et kes selleks ajaks pole tuulikut enda maale tahtma hakanud, seda selle planeeringu alusel enam ei saa.

Lõpmatuseni arutama jääda ei saa

"Nii et oleme jälle alguspunktis tagasi," tõdes Lüganuse vallavolikogu liige Janek Lainjärv. "Kaks aastat tagasi alustasime neljakümnest tuulikust, vähendasime neid poole peale ja nüüd räägime jälle neljakümnest. See on ilmne ressursi raiskamine, kui me nüüd kogu aruteluga otsast peale hakkame."

Otsekui oleneks kohaliku rahva suhtumine tuulikute asukohta ja hulka sellest, kes parasjagu ühte või teist arendab.

"Kogu maailmas räägitakse tuuleenergiast aina rohkem ja rohkem," ütles Ülo Pärnits. "Tuulikute tellimuse täitmiseks kulub kaks aastat - nõudlus on nii suur. Ärgem magagem arenguid maha, ärgem jäägem lõpmatuseni arutama!"

Mismoodi teemaplaneeringuga edasi minna, on nüüd Lüganuse ja Sonda volikogu otsustada.

KÜLLI KRIIS, 7.6.2008

Lüganuse vald istutatakse tihedalt tuulikuid täis

Kahe tuuleparkide arendaja tahtmise teoks saades kerkib Lüganuse valda ühtekokku kuni 80 tuulikut: poolsada Varja ja ülejäänud Purtse tuulikuparki.

Lüganuse valda on tuuleparke kavandatud juba mitu viimast aastat. Arendajafirmade nimed on muutunud, võtmeisikud samaks jäänud. Tänavu jaanuaris otsustas vallavolikogu algatada nii Varja (arendaja OÜ Raisner) kui Purtse tuulikupargi (AS Raunistal) asukohavaliku teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju hindamise. Mai viimasel päeval kooskõlastas regionaalminister tuuleparkide maa-ala suuruse: Varjal 2500 hektarit, Purtses 1550 hektarit (sellest 550 hektarit Sonda valla territooriumil).

Varja elanikel lepingud taskus

Aprillikuus kutsuti ümbruskonna külade elanikud nii Purtses kui Varjal kokku maa-ala määratlemist arutama.

"Varjal õieti keegi tuulikutele vastu ei olnud," räägib Lüganuse küla seltsi liige Kaja Toikka.

Seal alustas arendaja kohalike maaomanikega hoonestusõiguse lepingute sõlmimist. Kel leping taskus, mis sel enam vastu öelda.

"Tegemist on volikogu mõjutamisega nende hoonestusõiguslepingute kaudu," on Toikka kriitiline.

Kriitiline on ta ka lepingutega soostunud vallaelanike suhtes, kes maast tulu saamise lootuses tuuleturbiinide miinustest teadagi ei taha.

Purtse küla selts seevastu – selle pargi arendaja pole hoonestuslepinguteni jõudnud – otsustas lubada tuulikud ainult nn Tülli alale: sealsel inimasustuseta alal jääksid nood tiheasustusega Purtse ja Liimala külast parasjagu eemale ega hakkaks ka vaadet segama.

Volikogu otsustas mõlemal puhul arendaja soovitud piiride kasuks.

Kuhu iganes vaatad – tuulikud

"Nende kahe teemaplaneeringuga on peaaegu kogu valla territoorium ära planeeritud," tõdeb vallavanem Anne Liinak, loetledes külasid, mida planeeringud hõlmavad: Varja, Moldova, Mustmätta, Aa, Voorepera, Jabara...

"Edaspidi oleks siis terves vallas nii, et kuhu iganes sa vaatad, igal pool on tuulikud," nendib Kaja Toikka.

"Need on nii kõrged, et neid ei varja mitte millegagi," täiendab Lüganuse küla elanik Pille-Riin Tagam.

Viru-Nigula tuulikud igatahes paistavad Lüganuse valda juba praegu kätte – Aa tee pealt alates.

"Me ei ole rohelise energia vastu ega tuulepargi loomise vastu," rõhutab Liinak. "Aga need peaksid olema mõistlikus mahus, mõistlikes piirides. Meil ju on selliseid kohti, kuhu võiks tuuleparke rajada – suurematest asumitest ja teedest eemal, seal, kus maastik on juba rikutud."

Lisaks elektrijaamade tuhaväljale ja endistele karjäärialadele pakutakse Lüganusel võimalikuks tuulikupiirkonnaks ka valla lõunapoolseid alasid, kuhu üsna rahulikult kümmekond tuuleturbiini võiks püsti panna.

Aga ligemale sada tuulikut maantee lähistel külade keskel ja vahel... Üksnes see mõtegi tekitab õõva.

Tuulikud tulemata ei jää

Tuulepargi mõjudest rääkides tõdeb Toikka, et Eestis polegi selle ala spetsialiste, kes võiksid nii plussid kui miinused erapooletult selgeks rääkida. Välja arvatud need, kes tuuleparkide arendajate heaks töötavad – selge ju, et sealt objektiivset sõnumit ei tule.

Anne Liinak ei usu, et keskkonnamõjude hindamine tooks välja midagi nii olulist, mis tuulikute ehitamisele kriipsu peale tõmbaks. "Kindlasti tuleb neil arvestada meie asukohaga Aseri passiivse fosforiidimaardla kohal (kuhu mingeid ehitusi rajada justkui ei tohiks) ning Uhaku karstiala ligidusega," loodab ta vähemalt tuulikute arvu vähenemist.

"Arendajate jaoks on tõmbenumber Püssi võimas alajaam, mis kogu toodetava energia vastu võtab ja liinid on väga lühikesed," ütleb vallavalitsuse ehituskonsultant Ants Kangro.

Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise programmid peaksid valmima sügisel, need koostab ja mõju hindab OÜ Hendrikson & Ko.

KÜLLI KRIIS, 11.7.2007