Sillamäe
Sillamäe asub Kirde-Eestis, Soome lähe ääres lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes.
Meie linn ei ole väga suur.
Linnavalitsuse hoone asub linnakeskel. Üle tee vastas on kultuurimaja.
Kultuurimaja vasakul pool on Hansapank, aga paremal pool on linnapark.
Meie linnas on palju kauplust, kooli ja lasteaieda. Linna on Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN. Ta asub mäe all raamatukaupluse ja toidukaupluse vahel.
Linnapolikliinik asub lasteaieda ees kinoteatri vasakul pool. Kirrabi asub apteeki vastas lasteaieda paremal pool.
Söökla asub kinoteatri vastas sauna vasakul pool.
Sauna taga on mööblikauplus.
Ühiselamu on mäe all õmbleja vaabrika kõrval.
Haila asub linna ääres majandusekaupluse juures.
Aktsiaseltsi Silmet Grupp juhatuse hoone asub tehase ja tuletõrjeline valve vahel.
Linnapolitseiosakond on postkontori kõrval toidukaupluse vasakul pool.
Linnastadion on ujula juures lastekohviku paremal pool. Spordikaubad on bussijaama taga toidukaupluse kõrval.
Turg asub lastemaailma ja toidukaupluse "Konsum" kõrval.
Kaubakeskus "Maxima" asub Sillamäe Kutsekooli ja Sillamäe Gümnaasiumi vahel. Kannuka Kool on linnaääres tehase "Tondi Elektroonika" vasakul pool.
Esimest korda on Sillamäed nimetatud 1502. aastal (rst. k. tor. Brüggen). Siis oli siin kõrvas.
Aastal 1700 ehitati veski, hea sild üle jõe.
Üheksateistkümnenda sajandil teisest poolest on Sillamäe tuntud suvituskohana.
Aastal 1868 puhkas siin vene helilooja Pjotr Tshaikovski.
Asstal 1891 tuli siia puhkama Ivan Pavlov ja käis siin suvitamas igal suvel kakskümmend viis aastat järjest. Ivan Pavlov oli tagasihoidlik, töökas inimene. Ta armastas mängida kurni, sõitis jalgrattaga, sooritas pikki matku.
Aastal 1930 puhkas Sillamäel eesti luule vanameister, Tartu Ülikooli eesti keele ja üldisekirjanduse professor Gustav Suits. Tema populaarsemad luulekogud on "Elu tuli", "Tuulemaa".
Aastal 1940 elas Sillamäel 2600 elanikku.
Aastal 1957 sai Sillamäe linnaõiguse.
Sillamäe naaberlinnad on Narva ja Jõhvi. Ilusamad kohad aga Narva-Jõesuu ja Toila-Oru.
Aastal 1873 sai Narva-Jõesuust kuurort, mis oli tuntud paljudes maades.
Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Toila-Oru asuvad Soome lahe ääres.
Toila-Oru on suvituskoht.
1935 - 1940 asus siin Eesti presidendi suveresidents. Toila pargis on umbes 240 eri puuliki. Siinset ilu on luules kiitnud Igor Severjanin, Gustav Suits, Marie Under.
Sillamäe asub Soome lahe lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes.
Sillamäed mainiti ürikutes esimest korda 1502. aastal kõrtsikohana (tor Bruggen), Türsamäed mainiti esimest korda 1520. aastal (Turrisel). 17. sajandil rajati seal asunud kaluriküla kõrvale mõis (Türsel), aastast 1700 on teada veski.
19. sajandil kujunes mereäär Hungenburgist (Narva-Jõesuu) alates suvituspiirkonnaks. Sajandi lõpus said suvituskohtadeks ka Sillamäe ja Türsamäe, eriti Peterburi kõrgete ametnike ja haritlaste seas.
1928–1929 ehitas Eestimaa Õlikonsortsium Rootsi kapitali abiga Türsamäele põlevkiviutmise tehase, rajati ka elektrijaam ja sadamasild. Majanduskriisi aastail tootmine peatati, kuid alustati taas 1935, kui põlevkiviõlist hakkas huvituma Saksamaa. Tehase kontor asus Türsamäe mõisas. Mõisa peahoone lammutati 1950. aastatel, kui alustati tehase uue kontorihoone ehitust samale kohale. Teises maailmasõjas Türsamäe tehas hävis.
1945. aastal toimus Moskvas Kremlis nõupidamine, millest võtsid osa Jossif Stalin, Lavrenti Beria, Kliment Vorošilov, Geogori Malenkov, Anastass Mikojan, Zavenjagin, Juri Andropov ja teised. Nõupidamise teema oli uraanileiukohtade puudumine Nõukogude Liidus ja perspektiivse leiukoha avastamine Eestis. Sillamäe sai Moskva huviobjektiks pärast seda, kui avastati, et Ida-Virumaal leiduv diktüoneemakilt sisaldab uraanoksiide. 1944.-1945 aasta talvel saabusid Moskvast Sillamäele üleliidulise geoloogia instituudi geoloogid, kes uurisid kaldajärsakutes olevaid põlevkivilademeid. Kohale oli toodud ka tükk Eesti põlevkivi ja Narva katsetehases toodetud partii uraanikontsentraati. Tõenäoliselt sai see nõupidamine määravaks Eestisse uraanirikastustehase rajamisel. Algselt pidi tehas loodama Narva, see oli ka üks põhjusi, miks põlisnarvakatel ei lubatud Narva naasta. Kuid tehase asukohta muudeti ja selleks valiti endise Türsamäe õlitehase asukoht.
1947. aastal hakati Sillamäele rajama NSV Liidu Siseministeeriumi Kombinaati nr 7 koodnimetusega “Värvivabrik“, tegemist oli uraani rikastamise tehasega, mis oli rangelt salastatud. Tehase ehitamist juhtis NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1. peavalitsus. Uurimistööde Eesti-poolne koordineerimine ja järelevalve pandi isiklikult tolleaegsele Eesti NSV valitsuse juhile Arnold Veimerile.
Sillamäe jäätmehoidla sisaldab uraanimaagi töötlemisel tekkinud mürgiseid ja kahjulikke jäätmeid, milleks on põhiliselt uraani, tooriumi ja teiste radionukleiide ning raskemetallide jäägid, lämmastikuühendid, happed ja muud kemikaalid. Lisaks neile on jäätmehoidlasse ladustatud ka soojuselektrijaama põlevkivituhka.
* Jäätmehoidla pindala on veidi üle 50 ha.
* Jäätmehoidla mõõdud 1x 0,5 km.
* Jäätmete hulk 8 miljonit mŗ ehk 12 miljonit tonni.
* Jäätmekihi paksus ca 20 m.
* Tammide pikkus – jäätmehoidla ümbermõõt – 2,7 km.
Jäätmehoidla ajalugu
* Nõukogude Liidu sõjatööstuskompleksi uraanitehas rajati Sillamäele aastal 1948.
* Aastatel 1948–1953 toimus uraani tootmine kohapeal kaevandatud diktüoneemakildast.
* Aastatel 1953–1977 töödeldi endisest Nõokogude Liidust ja Idaploki maadest sisseveetud uraanimaaki.
* Aastatel 1977–1990 toimus samuti sisseveetud rikastatud uraanimaagi edasine töötlemine.
* Aastal 1990 uraani tootmine Sillamäel lõpetati.
* Aastal 1970 alustas tehas haruldaste muldmetallide ja haruldaste metallide tootmist, mis on ka tehase praeguseks toodanguks.
* Jäätmeid ladustati jäätmehoidlasse 1948–2003.
* Aastatel 1994–1996 teostati mitmeid uuringuid ja seiretöid jäätmehoidla püsivuse ja ohtlikkuse määramiseks. Keskkonnaministeerium kaasas uuringutesse nii Põhjamaade kui ka Eesti asjatundjaid.
* Aastal 1997 suudeti Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil kindlustada jäätmehoidla piirdetamm.
* Jäätmehoidla saneerimise kontseptuaalne projekt töötati välja Phare rahvusvahelise keskkonnaprogrammi pilootprojekti raames aastatel 1998–2000.
* Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla keskkonnakaitselise saneerimise projekti töödega alustati 1999. aastal.
* 1998. aastal moodustas Eesti riik koos AS-ga Silmet Grupp eraldi ettevõtte – keskkonnatehnoloogiale ja jäätmekäitlusele spetsialiseerunud aktsiaseltsi ÖkoSil. Ettevõtte missiooniks oli Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimine, AS-i Silmet ja teiste Ida-Virumaa tööstusettevõtete tootmistehnoloogiate keskkonnasõbralikumaks muutmine, keskkonnakorralduse ja -seirega seonduvad tööd.
* Ehitustööd toimusid aastatel 1998–2008.
http://www.estonia360.ee/sillamae/
Similar articles:
Бизнес → В 2005 г. в Силламяэ появится порт, который станет вторым по величине после Таллиннского
Бизнес → Тийт Вяхи: Я всегда взбирался на самое высокое дерево!