Eesti parlamendi esimees esitas Venemaale territoriaalseid pretensioone
Kehtib 1920. aastal sõlmitud RSFSRi ja Eesti vaheline Tartu rahuleping, mis tähendab, et osa Narva jõe paremkaldast ja Petšora piirkonnast kuulub vabariigile. Seda tõdes Eesti parlamendi spiiker Henn Põlluaas.
2. veebruaril tähistasime saja aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest, millega Venemaa tunnistas igaveseks Eesti iseseisvust ja puutumatust. Toona lepiti kokku Eesti ja Venemaa vaheline piir, mis rahvusvahelise õiguse järgi kehtib ka täna.
Tähistasime Eesti põhiseaduse, meie demokraatia vundamendi, 100. aastapäeva. Eesti on vaba ja demokraatlik riik, kus on tagatud sõna-, mõtte- ja südametunnistuse vabadus. Ja nii peab see jäämagi!
Vene parlamendiliikmed kritiseerisid riigikogu esimehe Henn Põlluaasa uusaastatervituses esitatud seisukohta Tartu rahulepingus sätestatud piirijoone kehtivusele ka praegu.
"Sellised väljaütlemised üha kaugendavad võimalust Venemaa ja Eesti vahel 2014. aastal allkirjastatud piirileppe ratifitseerimiseks ja loovad täiendavat pinget kahepoolsetesse ja parlamentidevahelistesse suhetesse," ütles riigiduuma väliskomitee esimees Leonid Slutski. Tema hinnangul on Põlluaasa sarnased väljaütlemised tehtud kodumaist auditooriumi silmas pidades.
Riigiduuma saadik Jelena Panina märkis, et Põlluaasa sõnad on kohatud ning võivad teravdada kahe riigi vahelisi suhteid. "Seda võivad ära kasutada mõjukad ringkonnad Läänes, kes näevad Balti riikides vahendit Venemaale surve avaldamiseks. Sellisel juhul võivad Balti riigid, sealhulgas ka Eesti sattuda globaalse konfrontatsiooni keskmesse," rääkis Panina Vene uudisteagentuurile RIA Novosti.
Vene parlamendi ülemkoja, föderatsiooninõukogu välissuhete komitee esimene aseesimees Vladimir Džabarov rõhutas, et Tallinnal ei ole võimalik saavutada Moskvaga normaalseid suhteid, kui Eesti poliitikud lubavad endale selliseid väljaütlemisi. "Kui nad tahavad normaalseid heanaaberlikke suhteid, tuleb eemalduda sellistest standarditest kui absoluutselt kasututest ja mõttetutest, mis peale selle, et pingestavad kahe riigi suhteid, midagi juurde ei anna," ütles Džabarov telekanalile RT. Tema hinnangul on Tartu rahu järgse piiri saavutamine Eesti jaoks kättesaamatu eesmärk. "Temaga (Eestiga - toim.) ei hakka keegi seda isegi mitte arutama," leidis Džabarov.
Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee liige Sergei Tsekov leidis, et Põlluaasa sõnad taga on soov saada tähelepanu. "Venemaa ja Eesti vahelise piiri muutmine on võimatu. Sellest räägitakse ka Venemaa põhiseaduses: hiljutiste muudatuste kohaselt on Venemaa territooriumi loovutamine lubamatu," märki Tsekov oma kommentaaris RIA Novostile.
Tartu rahulepingus sätestatud piirijoon ei kattu praeguse Eesti ja Venemaa vahelise piiriga, mis on sätestatud ka uues, kuid ratifitseerimata piirileppes. See tähendab, et osa Tartu rahulepingu järgselt Eestile kuuluvaid alasid on praegu Venemaa valduses.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles eelmise aasta septembris Venemaa ajalehele Kommersant antud intervjuus, et Eesti ei kavatse Venemaale territoriaalseid nõudmisi esitada.
Similar articles:
Политика → Споры об аннексии: когда Россия и Эстония ратифицируют договор о границе