Riigi- ja rahvushümn
Riigi- ja rahvushümn ühendab eestlasi ja soomlasi.
Mõlema maa hümni meloodia autoriks on soome helilooja Frederik Pacius (loe: paasius). Euroopas on teisigi riike, mille hümnid on sama meloodiaga: Suurbritannia, Luksemburg, Liechtenstein. Hümni teksti autoriks on Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen. Sõnad on kirjutanud 19. sajandi 60-ndate aastate lõpus. Sellest tuleneb mõneti arhailine keel. Hümni esitatakse pidulikel sündmustel. On kombeks, et kõik laulavad püsti seistes kaasa. Hümnis lauldakse sellest, et eesti rahvas armastab oma isamaad. Isamaa on eestlaste õnn ja rõõm.
Esimest korda lauldi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" esimesel üle-eestilisel laulupeol Tartus (aastal 1869).
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Muusika: Fredrik Pacius
Sõnad: Johannes Voldemar Jannsen
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
Similar articles:
Государственные символы → Эстонский национальный камень
Государственные символы → Эстонская национальная птица
Государственные символы → Государственный и национальный флаг Эстонии