Kalatööstus

Nõukogude ajal, mil suurem osa püütud ja töödeldud kalast suunati NSV Liidu avarale siseturule, oli kalapüük vabariigi majanduses olulisemal kohal. Seoses Läänemere kalavarude vähenemisega järgitakse nüüd rangelt rahvusvahelisi kvoote ning aastane kalasaak on ca. 130 tuhat tonni.

Selle aasta kevadsuvel ajaloo kõrgeimal tasemel olnud forelli ja lõhe hind on viimasel kolmel kuul langenud, kuid kuna kalamüüjad ei saa kõrge elektrihinna ajaks külmkambreid välja lülitada ning Vene sanktsioonide tõttu jääb osa kalast Euroopasse tulemata, nähakse tulevikus pigem hinnakasvu kui -langust.

Kui kevadel ehmatasid poeletid ostjaid kohati 30–40 euroni küündiva punase kala kilohinnaga, siis praegu maksab terve punane kala näiteks Rimi poodides kaheksa-üheksa eurot kilogrammi eest ning filee 13–14 eurot, erinedes veidi nädalate lõikes.

Kalatooja M.V.Wool nõukogu esimees Meelis Vetevool ütles ERR-ile, et kevadsuvel olid lõhe ja forelli toorainehinnad ajaloo kõrgeimal tasemel, ületades eelmisi tippe enam kui 50 protsenti. Selle tingis pakkumise vähesus ja teisalt suur nõudlus kõikjal maailmas, eriti USA-s ja Inglismaal.

"Hea uudis on see, et lõhe ja forelli hind on oma aprillikuu tipust viimasel kolmel kuul allapoole liikunud ja see hinnalangus on juba ka kauplustesse jõudnud, tuues taas inimesi rohkem kala tarbima," lausus ta.

Rimi ostujuht Talis Raak kinnitas samuti punase kala hinnalangust, seejuures maksab lõhe vähem kui forell. Soodsama hinna põhjusena tõi ta välja suurenenud püüki ning kevadise äkilise hinnatõusu tõttu Euroopas madalaks kukkunud nõudlust.

Suurkööke ning toitlustus- ja majutusasutusi kalaga varustava Kalakala & Pojad juhatuse liikme Mikk Metstaki sõnul ollakse hoolimata hinnalangusest ikkagi kõrgemal tasemel kui möödunud aasta augustis ja ka selle aasta jaanuari alguses olid hinnad soodsamad kui praegu.

Tema sõnul oodati Ukraina sõja alguses kala hinna langust, arvestades nii suure turu ära kukkumist, kuid juhtus vastupidine, sest Norra tootjad hoidsid oma hinnataset kõrgel. Metstaki sõnul on sellel turul loogikat leida keeruline.

Kui juuli algul maksis Kalakala & Pojad müüdav punane kala veidi alla kümne euro, siis nüüd on hind 7,5 eurot kilogrammi eest. Seda on aga siiski enam kui aasta tagasi, mil lõhe ja forelli sai kätte 5,5-eurose kilohinnaga.

"Tahaks öelda, et sügisel võiks olla nõudlus natuke väiksem ja hinnad veidi langeda, aga ei julge seda välja käia, ei oska ennustada," ütles Metstak.

Elektri kõrge hind teeb kalamüüjate elu raskeks

Meelis Vetevool prognoosib sügiseks keskmise tasemega hindu ning kalatoodete puudus meid ähvardada ei tohiks, kuid kalatootja sõnul toetavad üha kallinevad energiahinnad toodete hinnatõusu, kuna 50–100 protsenti kerkivad kõigi kaupade sisendhinnad alates kütusest ja elektrist kuni pappkastide, kilede ja teipideni.

"Samal ajal on puudus ka tööjõust, millega kaasneb tugev palgasurve ettevõttele," lisas M.V.Wooli nõukogu juht.

Metstaki sõnul mõjutab energiahindade järsk tõus kalamüüjaid väga tugevalt: kui restoran saab ajal, mil elektri börsihind rekordeid lööb, ahju välja lülitada, siis kalamüüjal külmkambrit välja lülitada pole võimalik ning just külmkambrite tõttu on selles valdkonnas elektritarbimine väga suur.

"Kuu-kahe pärast, kui uued kommunaalarved on käes, on kindlasti vaja midagi ette võtta. Elektri hinnad on üüratud," tõdes Metstak.

Kuna tema ettevõte müüb kala restoranidele ja hotellidele, mõjutas nende olukorda mullu tugevalt koroonaga seonduv ning selle mõjud pole kadunud ka praegu, sest Vene turiste käib nüüd Eestis vähe ja Soome turg pole samuti täies mahus taastunud. Paljud restoranid on Metstaki sõnul tooraine kõrge hinna tõttu asendanud lõhe menüüdes mõne teise kala või näiteks sea- või kanalihaga.

Hinda mõjutavad ka sanktsioonid

Ka kaubanduses on kampaaniamüükide maht kõvasti kukkunud – kuigi Kalakala & Pojad ise jaekettidesse punast kala ei müü, on Metstak saanud koostööpartneritelt tagasisidet, et osa kampaaniamahte on kaks korda vähenenud.

"Ei usu, et olukord paremaks läheb," sõnas ta. "Venemaalt tuli Euroopa Liitu väga palju kala, mis on püütud traalidega ülevalt Norra-Vene piiri äärest. Seda kala enam väga palju Euroopas ringlusesse ei jõua, mis mõjutab ka hindu. Energiakriis on vaid üks väike osa, Vene sanktsioonide mõju on ka väga suur ja mõjutab hinda tugevalt."

Ta lisas, et Venemaalt tuli põhiartiklina Euroopasse tursk ning nüüd on tursa hind teinud vähemalt sama suure hinnahüppe nagu lõhe, kui mitte suuremagi.

Metstak tunnistas, et kalasektoris on pea kohale kogunenud väga suured murepilved ning aastataguse hinna saavutamine on praegu võimatu, kuid päris pessimismi langeda ta siiski ei soovinud.

"Kala pole maailmast otsa saanud ja kui punast kala süüakse vähem, suudame äkki rohkem kohalikule kalale keskenduda," ütles ta.

Rimi ostujuht ei söandanud punase kala edasiste hinnaliikumiste kohta seisukohta võtta, kuid tõdes samuti, et nõudlus kipub aasta lõpupoole suurenema ja tõenäoliselt võib see tuua kaasa hinnatõusu.

Kala süüakse vähevõitu, hinnad muudkui kasvavad

Eestis kui kalariigis on kalasöömine siiski tagasihoidlikul tasemel

Eestlaste kalatarbimine pole viimase kolme aastaga eriti muutunud - seda süüakse endiselt liiga vähe ja jupp maad vähem kui kümme aastat tagasi. Küll aga on hinnad teinud tugeva hüppe ülespoole. Kasvavate palkade tingimustes on tarbija hinna alla neelanud, kuid kalariigina võiks siinmail palju rohkem kala tarbida, nii soovitavad ka toitumisteadlased.

Kümme aastat tagasi sõi Eesti elanik palju rohkem kala kui viimasel kolmel aastal - kui koju ostetud ja väljas söödud kalakogused inimese kohta ulatuvad umbes 17-18 kiloni aastas, siis kümme aastat tagasi söödi keskmiselt 2,8 kilo rohkem.

Kuivõrd kala hind on kasvanud, kulutab tarbija varasemast kolmandiku võrra rohkem raha kalale, ehkki sööb seda varasemast pisut vähem. Portugalis, mis on EL-is kalatarbimiselt esirinnas, süüakse aga elaniku kohta kolm korda rohkem kala kui Eestis. Ka Lätis-Leedus ja Soomes-Rootsis süüakse kala Eestist rohkem.

Vaid viiendik inimestest sööb kala vähemalt kaks korda nädalas, ehkki toitumissoovitused räägivad kolmest korrast nädalas. Hind seab aga oma piirid - eeskätt on hinnarallit teinud kallimad kalad. Nii jätab tarbija nüüd kolmandiku võrra rohkem raha kala eest poodi kui kolm aastat tagasi ja kaks korda rohkem kui kümme aastat tagasi, ehkki siis oli tarbimine praegusest suurem. Jõukuse kasv on siiski kasvatanud eeskätt värske kala ja kahandanud kalapulkade ja -konservide tarbimist.

Eestlase lemmikkala on konkurentsitult lõhe, järgnevad forell ja heeringas. Eestlaste rahvuskala räim on eelistustelt alles neljas ning kilu veelgi tagapool.

Kala ostmisel on olulisim kriteerium värskus, alles siis maitse, müügikoha puhtus, hind ja kala liik.

Siiski ei ole kalatööstustel Eestis kerge põli: püütavad kogused on märkimisväärselt langenud, pea täielikult on viimasel 15 aastal loobutud ookeanikalade püügist, ka siseveekalade püük on vähene. Enamasti toodetakse kilu ja räime ning see eksporditakse välisturgudele. Nii rändab enamik Eesti sprottidest näiteks Jaapanisse. Eesti vajadus on väike - vaid pisut üle veerandi püügist jääb koduturule, ent siinsed lemmikkalad lõhe-forell tulevad sageli üldse importkaubana mujalt sisse.

"Eesti kalakasvanduste osakaal võiks märkimisväärselt tõusta," kommenteeris konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing olukorda. Lisaks hinnale hoiab Eesti tarbijat tagasi ka valiku väiksus ja vilets kättesaadavus - näiteks maapoodides värsket kala reeglina valikus polegi.

Kalaliidu juht Valdur Noormägi selgitas, et kuna kala püsib värske vaid väga lühikest aega ja tuleks müüki panna 48 tunni jooksul alates püügist, eelistaks enamik kalatootjaid oma toodangut külmutatuna müüa, ent tarbija on külmutatud kala suhtes umbusklik. Põhjendamatult, kinnitas Noormägi. "Külmutamisel kala maitseomadused ei kannata, küll aga pikeneb realiseerimisaeg."

Värske kala puhul aga on tarbija hinnatundlik ning niipea, kui värske kala hind liiga kõrgeks kerkib, vahetatakse kala kana vastu välja, ja vastupidi - kala hinna langedes tõrjub kala taldrikult välja kana.

Kalast tugevama languse on tarbimises teinud teravili ja kartul, seevastu munade, puuviljade-marjade ja piimatoodete, aga ka liha tarbimine on Eestis tõusuteel.

Eesti kalatoodete eelis on kvaliteet

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi hinnangul on Eesti kalatoodete eelis nende kvaliteet ning seda tuleb püüda säilitada.
Eesti kalaliidu andmetel ekspordib Eesti kalatööstus 85 protsenti kogu oma toodangust. 2010. aastal eksportis Eesti kalatooteid umbes 200 miljoni euro eest 70 riiki. Kõige rohkem Eesti kala jõuab Euroopa Liidu turule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Brüsselis lõppes iga-aastane Euroopa kalamess, kus oli kohal üle 30 Eesti kalatöötlemisettevõtte, mis on rohkem, kui varasematel aastatel. Brüsselis toimuvat kalamessi peetakse üheks maailma suurimaks selles tööstusvaldkonnas.

"Uudis on see, et üks meie toode sai parima toiduaine finaali - "Balti kilud". See annab ka sellest märki, et isegi kõige lihtsamat kilu, mida meil on palju, mis on üks meie loodusrikkusi, on võimalik edukalt müüa. Näiteks Eesti traalpüügi ühistu poolt tehtud kilu pakkus huvi Jaapani kauplusekettidele, kus on 600 kauplust ja praegu käivad hinnaläbirääkimised," rääkis Eesti kalaliidu juht Valdur Noormägi.

"Kui võrdleme lähinaabrite lätlastega, siis nende mitmete toodete puhul on eeliseks hind. Meie kalatoodete eelis on kindlasti kvaliteet ja me peame sellega arvestama turgude otsimisel. Ma väga loodan, et me suudame jääda eelkõige kvaliteedi juurde ja sellele leida vastavaid ostjaid," sõnas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Eestis on kala hind heade ekspordivõimaluste tõttu kõrge

Eesti kalandussektoril läheb praegu hästi, sest ekspordivõimalused on head, seetõttu peab ka Eesti ostja leppima kõrgema hinnaga.
Kala hind kujuneb nagu börsil, kõik sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Samuti mõjutab kala hinda kvoot. Näiteks vähenes kahe aasta eest kilu püügikvoot drastiliselt, nõudmine ületas pakkumise ja hind tõusis, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Peale selle mõjutavad kala hinda ka igasugused kaudsed tegurid, näiteks püügiõiguse tasud, mis tuleb riigile maksta, kalurite enda kulutused jne. Kõik kulud lüüakse kokku, arvestatakse välja hind ja sellega pakuvad kalurid kala kalatöötlejatele," rääkis Eesti kalaliidu tegevjuht Valdur Noormägi.

Kalandussektor elab Noormägi hinnangul praegu hästi ja just tänu sellele, et eestlane ei söö ära kilu ja räime, mida meil kõige rohkem püütakse.

"Väga palju eksporditakse elujõulistele turgudele. Sealt on küll mõnikord probleemne raha kätte saada, kuid majanduslik seisukord on Ida-Euroopa turgudel paremaks läinud. Ka meie koduturul on pärast kriisiaastaid kala tarbimine hakanud ülesse minema, inimesed on hakanud kala sööma, sissetulekud on suurenenud ja kala on hakatud rohkem ostma," ütles Noormägi.

Samas poes vaadates tundub kala hind kallis.

"Eesti turg on väikene, kala ostetakse vähem ja sealt tulevad oma hinnad. Mageveekala hinda mõjutab kala nõudlus Lääne-Euroopas, sest enamus fileerijaid turustavad oma toodangut Lääne-Euroopas, kus on hind tunduvalt kõrgem. Saan ärimeestest aru, miks ta peaks Eestis turustama odavama hinnaga kui ta saab mujal selle eest kallimat hinda," rääkis Noormägi.

Eesti kalatööstus elab ekspordist

Eesti kalatööstuse trump on kilu ja räim, mille müügis hoiame Läänemere ääres asuvate riikide seas liidrikohta – eelkõige tänu sellele, et meil läheb see kala inimeste toiduks.

Näiteks Skandinaavia maades läheb selline väike kala põhiliselt loomasöödaks. Viimasel ajal on aga sealgi suurenenud soov teha kilust ja räimest inimestele mitmesuguseid tooteid, sest nii saab palju rohkem teenida.

Põhiline nõudmine selle kauba järele on endises Ida-Euroopas. Meie põhiküsimus on, kuidas suudame konkureerida lätlastega, kes teevad samalaadset toodangut. Kui meil on kaks kalakonservitehast, Voka ja Maseko, siis lõunanaabritel on neid 26.

Noormäe sõnul põhinevad meie maailmas edukaks osutunud kalatooted peaasjalikult vanade ja kogenud tehnoloogide oskustel. Ta muretseb, mis saab mõne aasta pärast, kui nemad enam ei tööta, sest noori pole eriti peale tulemas. Suhteliselt raske ja väga hooajaline töö, mis küll võimaldab mõned kuud aastas väga hästi teenida, kalatöötleja ameti atraktiivsusele kasuks ei tule. Samas oli meie suurima krevetitootja Reyktali töötajate keskmine kuupalk mullu 3500 eurot.

Eesti kalatööstus on orienteeritud ekspordile – välja läheb ligikaudu 90 protsenti. Suure osa sellest annavad lõhest ja vikerforellist tehtud tooted. Need kalad on praegu kogu maailmas populaarsed, sest neid on lihtne töödelda ja need maitsevad hästi. Eestis on suurimad selle vääriskala töötlejad ja eksportijad Avektra ja M.V. Wool. Nõudlust kalatoodete järele mõjutab kiiresti arenev Aasia turg. Meie kalatööstused toovad sealt toorainet, töötlevad seda siin ja saadavad sinna tagasi. Sama kehtib Norra kohta.

Kala on kallis

Kriitika peale, et Eesti kohalik mageveekala Eesti poelettidele eriti ei jõua, näitab Noormägi näpuga kaupmeeste poole. «Kui me suudame värske koha, ahvena ja haugi viia Prantsusmaale, Šveitsi, Saksamaale ja koguni Ameerikasse, siis miks ei peaks me suutma siinsamas Eestis logistikat korraldada?» küsib ta. Tõde on kalaliidu juhi sõnul selles, et kaupluste juurdehindlused muudavad kala nii kalliks, et meie inimesed ei jaksa seda osta. Mõnes kaubaketis küsitakse värske kohafilee eest 25 eurot, mis on tootja väljamüügihinnast kuni kaks korda enam.

Kaupmeestest sõltub palju. Näiteks müüb Stockmanni kalalett nädalavahetusel sama palju kala kui mõni teine kaubakett terve nädalaga, toob Noormägi näite. Ta usub, et toidu käibemaksu alandamine praeguselt 20 protsendilt viie peale suurendaks kala tarbimist. «Kala on väga atraktiivne kaup ja kauplused on selle müügist huvitatud. Mina küll ei usu, et kaupmehed hinna alandamisega kaasa ei läheks,» lausub ta.

Huvitav on see, et kala konkureerib toidupoes kanaga. Kui kala hind tõuseb, suureneb kana ostmine ja vastupidi. Viimasel ajal on kala tarbimine Eestis mõnevõrra suurenenud seoses sellega, et inimeste sissetulekud on kasvanud.

Lõviosa läheb ekspordiks

Kui Harkus asuva tootmishoone külge ehitatud Mati Kalapoest Mati Vetevoolu küsida, läheb tükk aega, enne kui peremees üles leitakse, sest ta on parasjagu tsehhis järjekordset «tulekahju» kustutamas, steriilses tootmises aga telefoniga rääkida ei saa. Perefirmas M.V. Wool (tähed nimes tulevad Mati ja ta isa Valduri esitähtedest) on kiired ajad ja parasjagu on tootmises pais ees. Sestap peab juht ise kohal olema, et vajadusel asju ümber korraldada.

1988. aastal alustanud M.V. Wool on Eestis kõige laiema tootevalikuga kalatööstus, mis teeb nii kulinaariat kui töötleb värsket, külm- ja kuumsuitsutatud kala. Harku uues tehases töödeldakse põhiliselt punast kala, 60 km kaugusel Vihterpalus aga muid vee-elukaid.

Lõhe ja forell lähevad 90 protsendi ulatuses eksporti ja nende maade nimekiri, kust Eesti toodangut osta saab, on väga lai: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Iisrael. Eriti minev kaup on külmsuitsulõhe, mis moodustab kogu raja taha minevast kaubast 90 protsenti. Pakendid algavad 50 grammist ja lõpevad paarikilostega.

Hiljuti Jaapanis olnud messil lepiti kokku, et nüüd hakkab sinnagi külmsuitsulõhet minema. Ehkki transport sinna kestab viis nädalat, tasub see ära, sest turumaht on väga suur. Woolil on Iisraeli tarvis isegi koššertoidu sertifikaat.

See tähendab, et tootmisel on järgitud erilise hoolega puhtuse reegleid, mida kohalik rabi võib igal ajal kontrollimas ja õnnistamas käia. Lisaks ei või toota laupäeval ja samas hoones ei tohi olla soomuseta kala, nagu näiteks luts, angerjas ja silmud, mida töödeldaksegi Vihterpalus. «Lest pole samuti mingi õige kala, sest sel on silmad ühel pool, mistõttu suitsutame sedagi mujal,» ütleb Vetevool ja lisab, et see, kes maksab, tellib ka muusika.

Lõhe tuleb kõik Norrast, forell osaliselt Soomest. Kuna tegu on börsikaubaga, siis tuleb võtta sealt, kus odavam. Norras on M.V. Woolil kindlustusgarantii pooleteise miljoni euro peale, mis näitab, et Eesti firma on seal usaldusväärne. Ettevõte on kiiresti laienenud ja jätkab investeerimist.

Järgmisel nädalal tuleb Taanist uus viilutusmasin, mille tarbeks saadi PRIA toetus. Tulemas on veel uued pakkimisliinid. See võimaldab toota külmsuitsukala 70 protsenti praegusest rohkem. Kui tuleval aastal üks suitsuahi lisandub, kasvab toodang veel 30–40 protsenti. Mullu kasvas müügikäive ligi 20 protsenti. Sel aastal ennustab Vetevool suurema käibe juures pea olematut kasumit. «Hinda hoides oleme hoidnud oma kliente ja töötajaid,» kommenteerib ta.

Tänavune aasta on olnud M.V. Wooli kalatööstusele väga raske. «Oleme tootnud vähem, kuna punase kala hind on tõusnud, siis rahvas ei jõua osta. Mida kallim on kala, seda halvem on meie olukord, sest raskem on müüa. Kvaliteetlõhe kallines mullu Oslo börsil pea kaks korda. Nüüd on hind mõnevõrra langenud, kuid aasta lõpuks kindlasti tõuseb,» selgitab Mati Vetevool olukorda.

Kuna kala hind hakkas septembri algul langema, siis ongi praegu väga kiire – ei jõua nii palju toota, kui vaja oleks. Väga suuri tellimusi on tulnud ära öelda, sest võimsus on viimase piirini rakendatud.

M.V. Wool

Töötajaid 160

Aasta    Käive    Kasum

•    2011    12 000 000    860 000

•    2012    14 300 000    700 000

•    2013*    16 000 000    200 000

* prognoos

Taani ettevõtja investeerib Eesti kalandusse 1,5 miljardit

Taani päritolu ettevõtja kavatseb koos investeerimispartneritega USA-st ja Šveitsist ehitada Eestisse 1,5 miljardi krooni eest kalatööstuskompleksi.

Tegemist on suurima investeeringuga kalandussektorisse taasiseseisvumise jooksul, vahendas Eesti Raadio.

Investorite plaanide kohaselt hakatakse kompleksis kasvatama 10.000 tonni koha aastas.

Uue ettevõtte käive ulatuks täisvõimsusel 2,1 miljardi kroonini aastas.

"Kogu äri on suunatud ekspordiks maailmaturgudele - Euroopa Liidu kallid turud, Jaapan, Ameerika Ühendriigid. Tegu on väga kallisse turunišši sisenemisega," kommenteeris põllumajandusministri nõunik Alar Oppar.

Oppari sõnul oleks taanlaste ühekordne investeering kokku umbes sama suur, kui viimase 16 aasta jooksul Eesti kalatööstusesse tehtud investeeringud kokku.

Oppari sõnul ehitab investor kokku 370 inimesele tööd andva kalatööstuse praeguste andmete kohaselt Pärnumaale, kompleks peaks valmima kahe aasta jooksul.

Oppar märkis, et kuigi põhiosas on investeering suunatud koha tootmisesse, on kompleksi planeeritud näiteks ka väetise- ja söödatööstus ning külmlaod.

Ministeeriumi teatel on projekti Taani ettevõtjast tuumikinvestor kaasanud investeerimispartnereid veel ka Ameerika Ühendriikidest ja Šveitsist.

Eesti nimi kalatoodetel ei müü

Eesti kalatööstused tutvustasid Brüsselis kalamessil oma suurepäraseid mereande, mille päritolumaa kahjuks võõrale sisseostjale sageli teadmata jääb.

Eesti kalatoodangust 85 protsenti läheb viimasel ajal ekspordiks, kuid harva saab toodetele kirjutada, et need on pärit Eestist, kuna see pole seni veel soositud müügiargument.

Eesti kalatööstused olid sel nädalal esindatud maailma suurimal mereandide messil Brüsselis. Kaks suurt mereriiki Eesti ja Hiina olid kõrvuti Brüsseli hiigelsuures näitusekompleksis.

Belgias, aga ka mujal Kesk- ja Lääne-Euroopas süüakse tohutult kala ning kalatooted on sealsetes piirkondades üldiselt kallid. Eestis pole kalatooted veel nõnda populaarsed, kuid need on soodsama hinnaga kui Läänes.

Mereandide mess saab nimetada riikide väljanäituseks, sest just riigid propageerivad oma kalatööstust.

Eesti puhul näib üllatav fakt nii see, et tegu on maailma ühe suurema krevetipüüdjaga, aga ka fakt, et Eestist jõuab suurtes kogustes ahvenafileed lennukitega Šveitsi. Eesti heeringat saab osta Prantsuse kalapoest või restoranist. Eesti kalaekspordil näib olevat lai geograafia.

"Heeringa ja räime marja viiakse Jaapanisse, heeringaid müüakse purgis Okeaaniasse, Austraaliasse. Peipsi koha ja ahven on olemas Ameerikas, Kanadas ja USAs ja muidugi koduturgudel - Euroopa Liidus, kuhu me müüme kuskil pooleteise miljardi eest", rääkis Eesti Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi Aktuaalsele Kaamerale.

Kalaäri tundub üsna tulus olevat, kuid pentsik, et vähesed tootjad söandavad oma kraamile peale kirjutada "Made in Estonia".

Eesti kui nimi lihtsalt ei müü, pigem lausa peletab ostjad eemale, väide käib ka näiteks naaberriigi Soome kohta.

"Kaugel Austraalias ja Ameerika pole vahet, Euroopas aga ei osata arvata, et Eestist võiks saada head kala. Eesti räim on aga täiesti avastamata eksootika," lisas Noormägi.

Eesti kalameeste konkurentsivõimet, võrreldes teiste riikidega, võib kahandada kiirelt tõusev kütusehind, mis teeb püügi kalliks.

Eesti kalatööstused kasutavad musta kala

Keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduameti suvel korraldatud ühine kontrollreid kalatöötlemisettevõtetesse näitas, et ligi pooltel ettevõtetel polnud korras toorkala päritolu tõendavad dokumendid.

Eesti Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi sõnul on kõige põhjuseks poolteist aastat tagasi vastu võetud seadusemuudatus, mis keelas kala kokkuostu nn harrastuskaluritelt. `

"Me hoiatasime neid, et seadusemuudatus ei täida eesmärki ja kalaäri kolib põranda alla tagasi. Kuid nemad lihtsalt ei võtnud meid kuulda," on Noormägi keskkonnaministeeriumi peale pahane.

Eriti hulluks läheb olukord talviti, mil kutselised kalurid Peipsil ja Pärnu lahel ahvenat ning koha ei püüa ja kui tööstustel tekib toorkala puudus. "Tööstused on sunnitud toorkala saamiseks ühe silma kinni pigistama. Neil on siis valida tootmise lõpetamise ja seaduserikkumise vahel," sõnas Noormägi.

Kalaliit on tegevdirektori sõnul pidanud mitteametlikku statistikat ja jõudnud järeldusele, et isegi ametlikud andmed näitavad ebaseadusliku kala suurt osakaalu. "Kui me lööme kokku Eesti ametlikud kalapüüginumbrid ja imporditud kala, siis on seda kokku vähem, kui Eestist fileed välja läheb," toob Noormägi näite olukorra absurdsusest.

Kui me lööme kokku Eesti ametlikud kalapüüginumbrid ja imporditud kala, siis on seda kokku vähem, kui Eestist fileed välja läheb.
Valdur Noormägi, Eesti Kalaliidu tegevdirektor Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Leelo Kukk ei mõista kalaliidu rahulolematuse põhjuseid. "Kalaliidul pole midagi uue seadusemuudatuse koha pealt kurta, sest kalaliidu enda liikmed ju ostavad musta kala.

Kalatööstusest avastati ligi tonn alamõõdulist kala

Keskkonnakaitseinspektorid koos veterinaar- ja toiduameti töötajaga avastasid esmaspäevasel reidil Peipsi-äärsest kalatööstusest ligi tonni alamõõdulist koha.

Ettevõttes avastatud alamõõduliste kalade pikkus oli 23 - 24 cm, teatas keskkonnainspektsioon. Vastavalt kalapüügieeskirjale on aga Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest keelatud püüda koha, mille pikkus ninamikust kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 46 cm.

"Alamõõduliste kalade väljapüük annab tõsise löögi järve kalavarudele, mis käesoleva suve erakordselt kuumade ilmade tõttu on niigi kannatada saanud," ütles juhtivinspektor Heino Vipp.
Praegune üle 20 kraadi ulatuv veetemperatuur ja madal veeseis on suurendanud kalade suremust ning halvendanud püütavate kalade kvaliteeti.

Seetõttu tegid keskkonnainspektsioon ja Tartu ülikooli mereinstituut keskkonnaministeeriumile ettepaneku kehtestada Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kuni 15. augustini püügikitsendused, mille järgi on kutselistel kaluritel püük eeskätt mõrdadega keelatud.

Kalatööstustele avanes Venemaa uks

Saaremaa ettevõtted Läätsa Kalatööstus, Saare Fishexport OÜ ja Vettel OÜ saavad hakata oma toodangut eksportima Venemaale.
Eesti vabariik ja Vene Föderatsioon sõlmivad koostöömemorandumi kalandustoodete eksportimiseks, mis annab meie firmadele võimaluse müüa oma toodangut idanaabrile otse, kirjutas Saare maakonna päevaleht Meie Maa.

Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Leo Filippov ütles, et seni oli Venemaa poolt Eesti kalaekspordile esitatud mitmed piiravad tingimused ja seepärast müüdi oma toodangut läbi vahendajate ja kolmandate riikide.

"Loodame, et nüüd läheb asi paremaks, sest eks venelased on ikka meie kalast huvitatud," rääkis Filippov, lisades, et Saaremaa ettevõtete toodang on maailmatasemel.