Eesti kõrgkoolid

Eesti vanim kõrgkool on Tartu Ülikool, mis asutati 30. juunil 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt. Tema nime järgi hakati ülikooli nimetama Academia Gustavianaks. Peagi kujunes sellest väljapaistev teadus- ja hariduskeskus.

Tartu Ülikoolile on kuulsust toonud mitmed maailmakuulsad teadlased — ülikooli esimene rektor G. F. Parrot, E. Lenz, M. Jacobi, F. Struve, N. Pirogov, К. E. von Baer ja paljud teised.

Tartu Ülikool on sajandite jooksul olnud mitte ainult Eesti ja Baltikumi kultuuri- ja teaduskeskus. Siin said hariduse ka kogu paljurahvuselise Vene riigi kümnete rahvuste esindajad. Möödunud sajandil oli aima mater Tartuensis tuntud kogu Euroopas.

Tänapäeval on häid tulemusi saavutatud semiootikas, molekulaarbioloogias ja -geneetikas, fennougristikas. Tartu Ülikoolis koolitatakse arste, juriste, psühholooge, filolooge jt. spetsialiste.

Tartus asub ka Eesti Põllumajandusülikool (endine Eesti Põllumajanduse Akadeemia), mis valmistab ette põllumajandusspetsialiste. Siin õpivad tulevased talupidajad, agronoomid, zootehnikud, veterinaarid, metsamehed jt.

Tallinna Tehnikaülikoolis (endine Tallinna Polütehniline Instituut) valmistatakse ette insenere. Tehnikaülikooli teadlaste töö on jäädvustatud Tallinna unikaalses laululavas ja teletornis.

Tallinna Pedagoogikaülikoolis (endine Tallinna Pedagoogiline Instituut) õpivad tulevased õpetajad, raamatukoguhoidjad, kultuuri- ja sotsiaaltöötajad.

Tallinna Kunstiülikool (endine Eesti Riiklik Kunstiinstituut) koolitab kunstnikke (maalijaid, skulptoreid, graafikuid, tööstuskunstnikke) ja arhitekte.

Tallinna Muusikaakadeemias (endine Tallinna Riiklik Konservatoorium) õpivad tulevased heliloojad, dirigendid, lauljad, muusikapedagoogid ja näitlejad.

Viimastel aastatel on lisandunud rida uusi kõrgkoole, nagu näiteks Eesti Humanitaarinstituut, Tartu Õpetajate Seminar, Viljandi Kultuurikolledž, Tallinna Merekolledž, Narva Kõrgkool jt.