Gustav Ernesaks
Eesti kuulsamaid koorijuhte, heliloojaid ja pedagooge Gustav Ernesaks on sündinud Tallinna lähedal Perila külas. Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi, töötas muusikapedagoogina ja koorijuhina. Tema elutööks kujunes Eesti Rahvusmeeskoori asutamine (16. novembril 1944) ja selle suurepärase koori juhatamine. Eesti Rahvusmeeskoor ja Ernesaks, eesti laulupeod ja Ernesaks — need on eesti muusika sümbolid. Eesti rahvas on nimetanud Gustav Ernesaksa hellitavalt Laulutaadiks. Raske on üle hinnata tema laulu „Mu isamaa on minu arm" (L. Koidula sõnadele) tähendust eesti rahvale. Paljude aastakümnete jooksul asendas see laul eestlastele keelatud rahvushümni. Seda lauldi laulupidudel südamevalu ja lootusega, et kord saab Eestimaa jälle vabaks.
Tallinna elanike vangutasid tasumata joonis koorilaulu Gustav Ernesaks ajal laulupeol
MU ISAMAA ON MINU ARM
Mu isamaa on minu arm,
kel südant andnud ma,
suil' laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa!
Suli' laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa!
Su valu südames mul keeb,
su õnn ja rõõm mind
rõõmsaks teeb,
su õnn ja rõõm mind
rõõmsaks teeb,
mu isamaa, mu isamaa!
Mu isamaa on minu arm,
ei teda jäta ma,
ja peaksin sada surma ma
seepärast surema!
Ja peaksin sada surma ma
seepärast surema.
Las laimab võõra kadedus,
sa siiski elad südames!
Sa siiski elad südames,
mu isamaa, mu isamaa!
Mu isamaa on minu arm,
ja tahan puhata.
Su rüppe heidan unele,
mu püha Eestimaa.
Su rüppe heidan unele,
mu püha Eestimaa.
Su linnud und mul laulavad,
mu põrmust lilled õitseta.
Mu põrmust lilled õitseta,
mu isamaa, mu isamaa!
