Narva
Narva asub Ida-Eestis Narva jõe ääres. Elanikke on 85000 (1986. a. andmetel).
Narva - tuhast tõusnud linn
Esimesed kirjalikud andmed Narva kui asula kohtu on pärit aastast 1240. Asula sai linnaõiguse XIV sajandi alguses. Narva arenes kiiresti, sest ta asus kahe tähtsa kaubatee ristmikul — maantee Novgorodist Tallinna ja veetee Pihkvast Läänemerre.
Narva jõe ühele kaldale ehitasid taanlased Hermanni kindluse, kus praegu asub linnamuuseum. Teisele kaldale ehitati tsaar Ivan III ajal Ivangorodi (eesti keeles Jaanilinn) kindlus, mis oli varem Narva osa. Hermanni ja Ivangorodi kindlused moodustavad ainulaadse piirikindluste paari.
Teise maailmasõja ajal hävis Narvast 95%. Nüüd on linn üles ehitatud, Hermanni kindlus restaureeritud.
Nüüdisaja Narva on tööstuslinn. Seal asuvad ajalooline Kreenholmi Manufaktuur, Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Lilcktrijaam.
Narva vapil on hõbedased kalad, pistoda ja mõõk sinisel kilbil.
Aastal 1873 sai Narva-Jõesuust kuurort, mis oli tuntud paljudes maades.
Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Toila-Oru asuvad Soome lahe ääres.
Similar articles:
Политика → Станет ли Нарва эстонским Донбассом
Политика → Вы хотите умереть за Нарву?
Оборона → Более 200 эстонских и американских солдат двинулись в поход из Вока в Нарву