Britid vähendavad oma sõdurite arvu Eestis
Sajad Ühendkuningriigi sõdurid viiakse Eestist jõulude paiku ära. Seda hoolimata Briti valitsuse lubadusest tugevdada NATO idatiiba Vene agressiooni vastu.
Eesti valitsus lootis, et riiki jääb ligikaudu 2000 Briti sõdurit, kellele oleks lisandunud veel paarsada.
Kaks allikat kinnitas ajalehele The Times, et Eestisse veebruaris toodud 700 sõdurit viiakse detsembris tagasi Ühendkuningriiki.
Praegu ei ole plaanis antud üksust asendada.
Briti valitsuse plaani tõttu väheneb Ühendkuningriigi sõjaline kohalolek Eestis poole võrra.
Ühe allika sõnul on mitmed Euroopa riigid hakanud uskuma, et Briti armee on muutunud liiga väikeseks ning neil ei ole vabu sõdureid.
Allika sõnul jätab see halva mulje, kui vähendatakse vägede kohalolekut samal ajal, kui Vene president Vladimir Putin ähvardab Euroopat.
Briti kaitseminister Ben Wallace lubas varem suurendada Briti sõdurite arvu Eestis kuni 2000 sõdurini. Lubadus oli osa laiemast NATO kokkuleppest suurendada sõjalist kohalolu Ida-Euroopas.
Selle hulka arvestati veebruaris ajutiselt Eestisse tulnud Briti sõdurid, kellele lisandus NATO-ga veel 1000 sõdurit.
Siiski jääb Eestisse 900 Briti sõdurit üksusest Tema Majesteedi Kuninglikud Husaarid (King's Royal Hussars).
Kaitsevaldkonna allika sõnul on lahkuv üksus valmis, et taas Eestisse naasta.
Mõne riigi hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu nii palju nõrgenenud, et Balti riigid ei pea kartma Vene invasiooni.
Sellegipoolest on kolm Balti riiki pidanud vajalikuks olla selleks igaks juhuks valmis, kuna Putin ei ole käitunud tavapärase loogika kohaselt.
Briti armee peaks vähenema 72 500 sõdurini, mis on kõige väiksem Briti sõdurite arv alates Napoleoni sõdadest, mis peeti 19. sajandi alguses.
Samas on uus Briti peaminister Liz Truss lubanud suurendada Ühendkuningriigi kaitsekulutusi kolme protsendini SKP-st 2030. aastaks.
Ben Wallace sõnul peaks seejärel Briti armee hoopis kasvama.
Briti kaitseministeeriumi sõnul oli täiendava lahinggrupi Eestisse paigutamine mõeldudki ajutise lahendusena ning nad kinnitasid üle Ühendkuningriigi totaalse pühendumise NATO-le.
Kaitseväele oli juba varem teada, et osa Eestis asuvast Suurbritannia väekontingendiust detsembris lahkub, ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem Vikerraadio saates "Uudis +". Tema sõnul kompenseerivad Briti sõdurite lahkumise kaitseväe uued võimed.
"See ei olnud mingi uudis tegelikult kaitseväelastele. See on varem teada. Seda poliitilist otsust ma ei taha kuidagi kommenteerida," ütles Herem.
"Aga tegemist on ka natuke varieeruva geomeetriaga, ehk need jõud muutuvad siin pidevalt. See mitu paari saapaid on Eestimaa pinnal liitlaste vägede näol, on ka oluline, aga me peame ju ka vaatama, milliseid teisi võimeid on siia vahepeal toodud või millised on valmis pandud, et nad siia kohe tuleksid," lisas Herem.
"Ma olen varem rääkinud ka luurevõimetest, me oleme rääkinud tuletoetuse võimetest, õhukaitse võimetest, mis peaksid seda kõike kompenseerima," ütles Herem veel.
Briti ajaleht The Times kirjutas kolmapäeval, et Eestisse veebruaris toodud 700 sõdurit viiakse detsembris tagasi Ühendkuningriiki ning praegu ei ole plaanis seda üksust asendada.
Briti valitsuse plaani tõttu väheneb Ühendkuningriigi sõjaline kohalolek Eestis poole võrra.
Pevkur loodab brittide kohalolekut Eestis pikendada
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et Eesti töötab selle nimel, et Briti sõdurite kohalolekut Eestis pikendada. Tema sõnul õnnestus seda juba ühe korra teha.
"Sellesama teise lahingugrupi kohalolu Eestis ühe korra juba pikendati. Tegelikult nad pidid välja liikuma juba suvel, aga siis britid otsustasid pikendada, nii et elame-näeme. Tegelikult aasta lõpuni on veel pikk tee minna. Ega ma lõpuni ei ole maha matnud ka lootust, et ka seesama teine lahingugrupp Eestisse jääb," ütles Pevkur ERR-ile.
Pevkur rääkis, et Suurbritannia kaitseministri kinnitusel oli sadade sõdurite detsembriks Eestist välja viimise otsus nende sisemine otsus ning et teise lahingugrupi kevadel Eestisse toomine oli ajutine otsus.
"Kui me saame kokkuleppele brittidega nii brigaadi kui ka siis EFP ehk siis brittide ja liitlaste lahingugruppide täpses kokkuleppes, siis ei saa välistada, et britid on siin tagasi või ka mõned teised liitlased siia tulevad," rääkis Pevkur.
"Meie jaoks on oluline see, et liitlaste jalajälg oleks siin võimalikult suur ja liitlaste tulejõud oleks siin võimalikult suur. Nii et sellega me tegeleme ja see ongi meie järgmiste kohtumiste ülesanne. Ka 1. septembril veel toimus toimus nii-öelda kaitseväe peastaapide tasandil kohtumine, et leppida kokku edasised sammud," lausus Pevkur.
Liitlaste edasi-tagasi liikumist nimetas Pevkur loomulikuks.
"Me ei vaata ainult brittide kontingenti, vaid me vaatame kõiki liitlasi koos. Kas ja kui palju meil on siin Ameerika Ühendriikide kohalolekut, milline on meie õhuturve ja kõik tervikuna kokku. Me lähtume sellest, et Eesti oleks kaitstud, et Eestis need liitlased, kes on, tooksid siia eelkõige selle tulejõu, mida meil endal võib-olla natukene kitsamalt käes on," sõnas Pevkur.
Pevkuri sõnul asjaolu, et Venemaa on Eesti piiri läheduses asuvatest baasidest sõjaväelased Ukrainasse sõdima viinud, brittide otsust ei mõjutanud, küll aga see, et Eesti on asunud oma võimeid uuendama.
Kallas: olen palunud telefonikõnet uue peaministriga
Peaminister Kaja Kallas ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et Briti täiendav kontingent suurenes eelmisel aastal, kui tema oli peaminister.
"See tuli siia täiendavalt juurde, mida varasemalt ei olnud. Ja oli algusest peale teada, et see on ajutine. Lihtsalt küsimus on selles, et millal see ajutine lõpeb. Mul on väga head suhted Briti eelmise peaministriga ja ka Briti praeguse peaministriga, kellega kindlasti saab nendel teemadel rääkida, samamoodi kaitseministriga."
Kallas lisas, et on palunud sellel teemal eraldi uue Briti peaministriga telefonikõnet.
"Eelmise peaministriga oli tõepoolest juttu sellest, mis see ajutine vägede juurde toomine tähendab ja kuidas nad seda näevad. Seni on olnud jutt, et hetkel meil julgeolekuolukord nõuab seda, et me teeme täiendavaid samme, mis puudutavad NATO kokkulepete täitmist. Ja tähtis ei olegi nii väga see, kas on konkreetselt Briti väed, vaid on kokkuvõttes NATO väed," sõnas Kallas.
Valmistuma peab Venemaa terroritaktikateks
"Esimese stuudio" julgeolekudebatis nõustusid poliitikud, et iga Venemaa sammu taga on strateegiline huvi ning valmis peab olema Venemaa terroritaktikateks.
Briti üksuse Eestist lahkumine ei ole kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) sõnul ootamatu ega lõplik.
"Britid lubasid kevadel, et saadavad olukorrast tulenevalt lisalahinggrupi. See saadeti esialgse teadmisega, et see on siin suveni. Siis otsustati kahepoolselt, et seda pikendatakse aasta lõpuni. Nüüd oleme sarnases seisus nagu enne esimese pikendamise olukorda. Jah, britid on meile inditseerinud, et neil on soov liigutada nad tagasi. Meie ülesanne on selgitada, et isegi kui rotatsioon läheb tagasi, tuleb ta võimalikult kiiresti uuesti," ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul on oluline keskenduda NATO uutele regionaalsetele kaitseplaanidele.
Leo Kunnase sõnul on brittidel ülemaailmsed huvid ja Eesti peab pingutama, et saada soovitud tulemust.
Urmas Reinsalu märkis, et vaja on ka USA sõdurite kohalolu. Ta tõi välja, et Gorbatšovi aja lõpul oli Euroopas 300 000 USA sõdurit ja enne sõja aktiivset faasi 70 000 USA sõdurit. "Meie sõnum on kaheplaaniline, esimene on see, et Ameerika Ühendriikide sõjaline kohalolek Euroopas peab oluliselt kasvama. Teine, sõjaline kohalolek erinevates kategooriates peab olema mitmekesine, peab olema Eesti territooriumil, laiemalt meie regioonis, sest see on eraldivõetud kaubamärk nii heidutusest kui kaitsepositsioonist," ütles ta.
Pevkuri sõnul on NATO-s Eesti esimene liitlane Suurbritannia ning ka Eesti peab selle nimel pingutama ja liitlaste vastuvõtuks tegema investeeringuid. "Meil on hetkel tulejõudu rohkem kui kunagi varem. Meil on hetkel Eestis üle 40 tanki, meil on kõige moodsamad tankid, meil on brittide mitmikraketiheitjad. See tulejõud, see tehnika, mis Eestis on, see on suurem kui kunagi varem. Ärme kujunda tunnetust, et meil pole liitlasi siin või neid on kuidagi vähem. Neid on piisavalt, aga kas me tahame rohkem – jah."
Valmistuma peab Ukraina ülesehitamiseks
Raimond Kaljulaid märkis, et Eesti on välispoliitiliselt tõstatanud mitmeid teemasid ja olnud seejuures väga nähtav, kuid lõpuks maksavad tulemused. "Küsimus on selles, kas me saame seda, mida me tahame. Olles ausad, neid küsimusi, kus me ei ole saanud, mida tahame, näiteks viisakeeldu või siiani on üleval riigikogu avaldus lennukeelu alast Ukraina kohal, mida me ka rahvusvaheliselt ei saanud," sõnas ta.
Reinsalu sõnul peab valima välispoliitikas õiged lahinguväljad ning mitte need, kust võib eeldada automaatselt edukas olemist. "Eesti algatatud positsioon sulgeda maismaapiir Vene Föderatsioonist tulevatele Vene kodanikele, tegelikkuses meil kui ka Soome seda teeb, siis seda me oleme saavutanud," ütles ta.
Neeme Väli hinnangul on Euroopas asjatu rääkida sõjaväsimusest ning tegelikult peaks fookus nihkuma sinna, mis hakkab juhtuma peale sõda, kuna Venemaa on sõja kaotanud. "Ehk kuidas Ukrainat üles ehitada ja teiseks, mida hakkame tegema olukorraga, kus keset Euroopat laiutab mingisugune Põhja-Korea sarnane moodustis. See on väga oluline, me peame vaatama kaugemale tulevikku ja mõtlema ka sellele."
Kaljulaidi sõnul on tõenäoline, et Venemaa hakkab lääne vastu kasutama terroritaktikaid. "Ma arvan, et valvsust ei saa kaotada. Ukraina selle sõja meie abil võidab, selle nimel me töötame, aga Venemaa tuleb ja tuleb tagasi," ütles ta.
"Venemaa võib kasutada kõike relvana ja on seda ka teinud. Ta võib kasutada ka valdkondi, mille peale me üldse ei tule," ütles Kunnas ja lisas, et valmistuda tuleb aastakümnete pikkuseks konfrontatsiooniks.
Venemaa eskalatsioonisammude taga on strateegiline huvi
Nord Streamiga juhtunu näitab Pevkuri hinnangul, et Venemaa üritab fookust Ukrainalt mujale suunata. "Venemaa sooviks, et Euroopa riigid, NATO liitlased tegeleksid oma siseasjadega. See on kõik selleks, et Venemaa saaks Ukrainas rahulikult toimetada," rääkis ta.
Reinsalu sõnul on Venemaa asunud samm-sammult eskaleerima. "Lähipäevil on ju ees Venemaa vaates õiguslikult Ukraina tükeldamine, mida ta on lubanud kaitsta kogu oma tuumajõuga ja kui Venemaa hakkab rakendama sellist terrorioperatsiooni, siis peame esiteks küsima, mis on meie strateegilise infrastruktuuri valve, sest see, mis toimub vee all saab toimuda ka maa peal ja tegelikult see toimub ju liitlaste majandusvööndis," ütles ta.
Nord Streami torud olid küll seiskunud, aga neil on kahtlemata sümbolväärtus, märkis Reinsalu.
Pevkuri sõnul on võimalik, et torujuhtme lõhkumise järel on seda vaja üks hetk parandada, mis nõuab ka turvamist. "Kujutage nüüd ette pilti kui ühel kenal päeval saabub rahvusvahelisse meediasse uudis, et Vene sõjalaevad liiguvad Taani väinade poole sooviga turvata torujuhtme parandamist ja üllatus-üllatus tekitavad sinna mingisuguse õhukaitse mulli, sulgedes sellega ligipääsu Balti merele."
"Venemaa ei tee mitte ühtegi sammu nii, et tal pole seal taga strateegilist huvi," ütles Pevkur. "See, et Putin ütleb, et on valmis kasutama "Venemaa" territooriumi kaitsel kõiki meetmeid, me peame olema valmis selleks. Ma ei ütle, et meil on täna reaalselt mingit ohtu selleks, aga miks USA ja britid on nii valvsad tuumaohu jälgimisel on see, et Putini sõnu ei saa võtta naljana."
Venemaa vastus saab olema selgelt asümmeetriline, ütles Väli. "Venemaa on alati käitunud oportunistlikult. On küsitud, mis Putini plaan on. Putinil ei ole plaani, on variant A, B ja C ja täpselt nii nagu olukord keerab, see variant ette võetakse ja kasutatakse täpselt seda hetkeolukorda. Veel üks keeruline arusaam, kui konflikt algas, vaatame neid ultimaatume, mida Venemaa esitas – on tähtis aru saada, et jah, erioperatsiooni lahingutegevus toimub Ukraina pinnal, aga sõda käib lääne vastu. See on väga selge. Ka ultimaatum ei esitatud mitte Ukrainale, vaid läänele," sõnas ta.
Similar articles:
Оборона → Эстония подготовит киберсолдат для НАТО
Государственное устройство → Внешняя политика
Оборона → Франция разместит в Эстонии танки и БМП
Оборона → Эстонские военные тренируются в Испании ведению гибридной войны
Оборона → В Эстонии появится киберполигон НАТО и силы быстрого реагирования