Kaasaegne eesti kirjandus
Eestis elavatest kirjanikest on tuntumad Doris Kareva, Jaan Cross, Ellen Niit, Paul-Erik Rummo, Hando Runnel, Jan Kaplinski, Viivi Luik, Mati Unt, Raymond Kaugver jt.
Uus eesti kirjandus
Alates 1980. aastate teisest poolest on kirjandusse tulnud noor luuletajate põlvkond, mis on toonud stiililise multipolaarsuse - kuni antipoeesia, metapoeetika (Hasso Krull; 1964), punkluule (Tõnu Trubetski; 1963), manerismini jne. 1990. aastate teisel poolel kujunes fenomeniks luuletaja Contra (Margus Konnula; 1974) looming, mis põhineb uusimal linnafolklooril.
Paljud keskmise ja vanema põlvkonna prosaistid ilmusid sel perioodil märkimisväärsete teostega: Nikolai Baturini romaan (1936) "Karu süda" (1989), mis on põimunud reaalsusest ja mütoloogiast, on pühendatud inimese enesepüsivusele. tänapäeva raputavas reaalsuses. J. Crossi uus romaan Flight in Place (1998) paikneb ilukirjandus- ja dokumentaalžanri piiril. Kaplinsky esseeproosa Jää ja Titanic (1995), Glaz ja Hector (mõlemad 2000) pälvisid laialdase kõlapinna.
Noorema põlvkonna prosaistid tulevad oma teemade ja stiiliuuendustega. Kirjanduskriitik Jaan Unduski debüütromaan (1958) Kuumus (1990) on oskuslikult keeruliseks keelemänguks põimitud armastuslugu. Tõnu nnepalu (1962) (pseudonüümi Emil Tode) romaan "Piiririigid" (1993) käsitleb esmakordselt eesti kirjanduses seksuaalvähemuste temaatikat ja tõstatab eesti rahvusliku identiteedi probleemi uues Euroopa ühisruumis. Andrus Kivirähk (1970) Ivan Orava mälestustes (1995) tegutseb pilalinnuna, pakkudes alternatiivset Eesti ajaloo mudelit. Reklaamidest pärit Kaur Kender (1972) kogub kiiresti populaarsust oma vägivaldsete romaanidega Iseseisvuspäev (1998), Kurt ja Yuppie God (mõlemad 2000), mille noored kangelased pärast sotsiaalse trauma läbielamist 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses end kehtestavad. võõrale kontole, põlgamata ühtegi vahendit.
Viimases draamas tuleb ära märkida Jaan Tyatte (1964) näidenditega Üle peatee (1997), Sild (2000), Head argipäeva! (2001), kus inimese võimet inimeseks jääda pannakse proovile paradoksaalsetes oludes.
Hiljuti saabusid Narva Keskraamatukogusse uued eesti kirjanduse teavikud:
Tõnu nnepalu "Mandala" (eesti keeles),
Maimu Bergi Moemaja (eesti keeles),
Viktoria Ladinskaja "Emadepäev: noore ema päevik" (vene keeles),
Ilmar Tomusk "Tere, Wally!" (vene keeles),
Andrus Kiviryahk “Kuus monoloogi rahast. Romaanid", "Minevik on nagu sinised mäed" (vene keeles),
Piret Raud "Ernesto ja tema jänesed" (vene keeles),
Lugeja "Muusaga jalutamine" (sari "Tõlkemaailm – dialoogi maailm"),
Sarja "Minu..." raamatud: "Minu India", "Minu Brasiilia"