Eesti e-residentsuse programm aitas kaasa krüptorahapettuste riskide realiseerimisele
Suuremahulise krüptorahapettuse juhtum, milles kaht eestlast kahtlustatakse 575 miljoni dollari omastamises, ei jää rahapesu andmebüroo hinnangul viimaseks. Eesti on lõdva regulatsiooni tõttu olnud aastaid krüptoraha varjupaik, kuid nüüdseks on olukord muutunud.
Veel eelmise aasta juunis oli Eestis registreeritud 55% maailma krüptorahafirmadest. Siis hakkas Eesti seadusi karmistama ja nüüd on olukord kardinaalselt teistsugune.
"Nüüd on meil virtuaalvaluutaga teenuseid pakkuvaid ettevõtteid veidi üle 160. Aastatel 2019-2020 oli neid umbes 2000. Juunis 2021, kui mina ametisse astusin, oli neid 640 ja täna 166," ütles Büroo rahapesuvastaste andmete tegevdirektor Matis Mäeker.
Oma osa oli ka Eesti soovil oma e-residentide arvu suurendada, kuna enamikul neist polnud Eestiga sisuliselt mingit seost. Ettevõtete koondumisele Eestis pani aluse 2017. aastal vastu võetud rahapesu tõkestamise seadus, mille autorid ei näinud ette, et soodsad tingimused tõmbavad ligi ka palju kurjategijaid.
"Tõsi, nende samade virtuaalvaluutateenuste pakkujate taga on päris palju e-residente. Üks-ühele seost ei ole, kuid e-residentsuse programm on nii sellele kasvule kui ka tekkele kaasa aidanud. nendest riskidest Eestis ja nende elluviimisest siin,” tunnistas Määker.
"Kõik need kliendid tulevad teistest riikidest ja seega kogu risk, mille me Eesti riigina võtame, see mainerisk on meie kanda. Ja see tulu läheb siis teistesse riikidesse ja kurjategijad saavad meid ära kasutada. Konkreetseid juhtumeid ma muidugi kommenteerida ei saa, aga võin öelda, et see pole esimene ega ka viimane juhtum,» lisas ta.
Viimasel ajal on olnud palju märke krüptovaramulli lõhkemisest nii Eestis kui ka mujal. Eesti Pank nimetab seda kahe pikka aega hoiatatud riski realiseerumiseks.
"Mitte-krüptovaluutadel krüptovaradel ei ole sisemist tegevusväärtust. Neil pole ühtki emitenti, kes millegi eest vastutaks ja hind hakkas langema, lisaks pole kõik need vahendajad nii ausad," selgitas KÜ majandusteadlane. Eesti Pank Peeter Luikmel.
Ta hoiatas, et virtuaalsed varad on kõrgeima riskiga varad. Ei saa öelda, et kõik vahendajad käituvad ebaausalt, kuid neid on petturitest raske eristada. Tema hinnangul reeglite karmistamine ei aita, kuna see ei vähenda krüptovaradesse investeerimise riski.
"Kui saad panna inimese uskuma, et saad kiiresti rikkaks, siis korraks saad ka tõestada, et temasuguste skeemide kaudu saavad esimesed õnnelikud isegi palka. Reguleerimine võib luua vale illusiooni, et midagi ei saa olla ohutu tundub olevat turvaline," ütles Luikmel.
Kuigi krüptoraha entusiastid võrdlevad seda investeerimiskullaga, ei nõustu Eesti Pank selle võrdlusega.
"Me ei tohiks võrrelda virtuaalseid varasid ettevõtte, tooraine või metalliga, sest see pole nii. Virtuaalsete varade väärtus on ainult see, et järgmine inimene on valmis nende eest midagi maksma, kuid neil pole tegevusväärtust." selgitas Luikmel.
Eesti aitas USA-l kinni pidada küberpetturid, kes pesid 575 miljonit dollarit
Keskkriminaalpolitsei koos FBI-ga pidasid pühapäeval ühisoperatsiooni käigus Tallinnas kinni kaks inimest, keda kahtlustatakse kelmuses ja rahapesus. Kahtlustuse kohaselt on kannatanutele tekitatud üle 575 miljoni dollarini ulatuv kahju.
Uurimises praeguseks kogutud info kohaselt lõid kahtlustatavad Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin Ponzi skeemina toimiva ettevõtte ja kutsusid inimesi investeerima krüptokaevandusse HashFlare.
Ühtlasi rajasid kahtlustatavad 2017. aastal virtuaalvaluuta panga Polybius Bank, mis pole kunagi pank olnud ega lubatud dividende välja maksnud, pettes skeemiga välja vähemalt 25 miljonit dollarit.
Kahtlustuse kohaselt ei kasutanud ettevõte neile laekunud sadade tuhandete klientide investeeringuid krüptoraha arendamiseks ning kuritegelikul teel saadud tulu legitimeerimiseks osteti kinnisvara ja kasutati riiulifirmasid.
Washingtoni osariigi lääneringkonna prokuröri Nick Browni sõnul maksid kahtlusalused esimestele investoritele raha välja hilisemate investeerijate maksetest. "Nad püüdsid oma ebaseaduslikult teenitud tulu peita Eesti kinnisvarasse, luksusautodesse ning pangakontodele ja virtuaalvaluuta rahakottidesse üle maailma," ütles ta.
Süüdistuse kohaselt pakkusid Potapenko ja Turõgin tasu eest lepinguid, mille alusel võisid kliendid saada osaluse HashFlare'i kaevandamisoperatsioonis, vastutasuks nende poolt toodetud virtuaalvaluuta eest. Aastatel 2015-2019 sõlmisid inimesed ettevõttega 550 miljoni dollari väärtuses lepinguid.
Ettevõttel aga väidetavaid virtuaalvaluuta kaevandamise seadeid ei olnud ja kui investorid palusid oma kaevandamise tulu välja võtta, ei suutnud Potapenko ja Turõgin lubatud kaevandatud raha välja maksta. Selle asemel nad kas keeldusid maksete tegemisest või maksid investoritele välja virtuaalvaluutaga, mille olid ostnud vabaturult, mitte valuutaga, mida nad olid kaevandanud. HashFlare lõpetas tegevuse 2019. aastal.
Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juhi Oskar Grossi sõnul oli kahe riigi koostöös läbi viidav uurimine pikaajaline ja mahukas.
"Selle uurimise mastaapi ilmestab, et tegemist on teadaolevalt ühe suurima kahjusummaga kelmuse uurimisega Eestis. Praeguseks on kogutud piisavalt tõendeid, et kahtlustatavad kinni pidada. Selles uurimises on olnud väga oluline roll rahvusvahelisel koostööl, sest oleme algusest peale teinud USA kolleegidega koostööd," kirjeldas Gross.
Grossi sõnul on politsei suunanud enam tähelepanu krüptovaldkonnale. Vaieldamatult on krüptorahaga seotud uurimised keerulised ja võtavad kaua aega, kuid õiguskaitseasutused teevad kõik võimaliku, et neid kuritegusid lahendada. On mitmeid seaduslikke viise, kuidas krüptoraha valdkonnas ettevõtlusega tegeleda ning pettustel ei ole kohta," lisas Gross.
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul tegutsevad õiguskaitseasutused selle nimel, et kuriteo läbi kannatada saanud on menetluse tulemusel oma vara tagasi saaksid. "Tehnoloogilised võimalused on avardanud ka kelmide kuritegelike eesmärkide täitmist ning seetõttu tuleb enne oma vara kellelegi usaldamist teha põhjalikku eeltööd, sest sarnase kogemusega inimesi võib olla kõikjal maailmas," rääkis ta.
Eestis toimusid kinnipidamised ja läbiotsimised USAs käimasoleva kriminaalmenetluse raames. Politseioperatsiooniga on seotud üle 100 politseiniku, sealhulgas ligi 15 USA föderaalametnikku.
USA ametivõimud taotlevad kahe kahtlustatava vahistamist eeluurimise ajaks ning kahtlustatavate väljaandmist.
Avastatud suur krüptokelmus ei jää viimaseks
Rahapesu andmebüroo kinnitas, et esmaspäeval avalikuks tulnud hiiglaslik krüptokelmus, milles kahte Eesti elanikku kahtlustatakse 575 miljoni dollari väljapetmises, ei jää viimaseks. Eesti oli aastaid leebe regulatsiooni tõttu krüptoparadiis, praeguseks on olukord muutunud.
Veel möödunud aasta juunis oli Eestisse registreeritud hinnanguliselt 55 protsenti kogu maailma krüptoettevõtetest. Siis hakkas Eesti oma nõrka regulatsiooni karmistama ja praeguseks on olukord kardinaalselt teine.
"Me oleme täna jõudnud olukorda, kus meil on umbes 160 virtuaalvääringu teenusepakkujat alles. 2019.-2020. aasta alguses oli neid umbes 2000. Juunis 2021, kui mina ametisse asusin, oli neid 640 ja täna me oleme 166 peale jõudnud," rääkis rahapesu andmebüroo tegevjuht Matis Mäeker.
Oma tõuke andis ka Eesti soov kasvatada oma e-residentide arvu, sest enamikul neist seos Eestiga sisuliselt puudus. Aluse Eestisse koondumisele pani 2017. aastal vastu võetud rahapesu tõkestamise seadus, mis ei osanud ette näha, et soodsad olud meelitavad ligi ka ohtralt kurjategijaid.
"On tõsi, et päris palju e-residente on nendesamade virtuaalvääringu teenusepakkujate taga. Üks-ühele seda korrelatsiooni seal vahel ei ole, aga soodustanud on see e-residentsuse programm küll seda kasvu ja ka nende riskide Eestisse jõudmist ja nende realiseerumist siin," rääkis Mäeker.
"Kõik need kliendid tulevad teistest riikidest ja seeläbi kogu see risk, mida me Eesti riigina võtame, see mainerisk jääb meie kanda ja see tulu siis teistesse riikidesse ja kurjategijad saavad meid ära kasutada. /.../ Ma konkreetseid kaasuseid ei saa loomulikult kommenteerida, aga saan öelda seda, et see ei ole ei esimene ega viimane selline," lisas ta.
Viimasel ajal on tulnud palju märke krüptovarade mulli lõhkemisest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eesti Pank nimetab seda kahe pikalt ette hoiatatud riski realiseerumiseks.
"Krüptovara, mis ei ole krüptoraha, selle sisemine kasutusväärtus on null. Tal ei ole ühtegi emitenti, kes vastutaks millegi eest, ja hind on hakanud langema. Ja teine pool on see, et kõik need vahendajad, kes tegutsevad, ei ole sugugi mitte ausad," selgitas Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.
Luikmel hoiatas, et virtuaalvarad on kõige kõrgema riskiga varad üldse. Kõik vahendajad ei pruugi olla ebaausad, kuid nende eristamine petturitest on keeruline. Ka regulatsiooni tõhustamisest pole tema hinnangul abi, sest see ei maandaks krüptovaradesse investeerimise riski.
"Kui õnnestub inimene panna uskuma, et ratsa saab rikkaks, siis on võimalik talle ka mõnda aega tõestada, et teiste temasuguste skeemimeelitamise arvelt on võimalik esimestele õnnelikele isegi väljamakseid teha. /../ Regulatsioon võib luua siin väära illusiooni, et asi, mis ei saa olla turvaline, on justkui turvaline," rääkis Luikmel.
Kuigi krüptovaraentusiastid võrdlevad seda investeerimiskullaga, ei saa Eesti Pank selle võrdlusega nõustuda.
"Me ei tohiks võrrelda virtuaalvara mingi ettevõtte või toorme või metalliga, sest ta tegelikult ei ole seda. Virtuaalvara ainus väärtus seisneb selles, et järgmine inimene on valmis selle eest midagi maksma, mis tegelikult ei oma sisemist kasutusväärtust," sõnas Luikmel.
Jälle ühed krüptovargad
Eelmise nädala lõpus võttis keskkriminaalpolitsei koos FBIga kinni Ida-Viru krüptoettevõtjad Ivan Turõgini ja Sergei Potapenko. Kahtlustuse kohaselt on mitme aasta jooksul välja petetud üle 575 miljoni dollari. Lubaduste järgi oli tegu investeeringuga krüptokaevandusse, tegelikult aga oli see Ponzi skeem.
Viimane aasta on olnud krüptomaailmas karm. Ridamisi on tulnud ebameeldivaid uudiseid nii Eestist kui mujalt. Väike valik. Kuu aega tagasi pidas Eesti politsei kinni neli inimest, kes petsid Dagcoini-nimelise krüptoskeemiga välja kaheksa miljonit eurot. Kaks nädalat tagasi tuli uudis, et globaalne krüptobörs FTX on kokku varisenud. Ettevõtte asutaja Sam Bankman-Fried, kelle vara väärtuseks hinnati veel kevadel 26 miljardit dollarit, oli järsku nullipoiss. Paar päeva hiljem – eestlaste loodud krüptobörsi Change väärtuse ootamatu langus 80 protsendi võrra. Ja nüüd viimase uudisena – Potapenko ja Turõgini vahistamine.
Eraldi võttes on tegu erinevate kaasustega. Change on päris äri (kuigi väike kahtlusevõbelus jääb sisse), mis on lihtsalt sattunud krüptoturbulentsi kätte. Potapenko-Turõgini skeemid aga puhtakujuline pettus, isegi kui tegevuses on olnud mingeid päris äri elemente.
Krüptorahapettuses kahtlustatavatel on Eestis muljetavaldav hulk kinnisvara
Süüdistus Potapenko ja Turõgini vastu puudutab ka kuritegeliku tulu rahapesukokkulepet, kasutades selleks varifirmasid ning võltsitud lepinguid ja arveid. Fotol rahapesu vandenõuga väidetavalt seotud kinnisvara. Kiikri 2 hooned Tallinna kesklinnas.
Ameerika Ühendriigid taotlevad Eestilt 575 miljoni dollari väljapetmises kahtlustatavate krüptoärimeeste Sergei Potapenko ja Ivan Turõgini Eestis asuva vara arestimist, ameeriklaste uurimisdokumendis on muljetavaldav nimekiri kinnisvaraobjektidest Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal.
Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi dokumendis on Potapenko ja Turõgini varana nimetatud kinnisvara 28 aadressil, kusjuures mitmes hoones on neil kümneid omandeid. Dokument nimetab veel kuut luksusautot, kaht pangakontot LHV pangas ning 15 Ida-Virumaal asuvat krüptoraha kaevandamise seadet.
Meestele kuulub kinnisvara alates kontoritest, kortertest ja eramajadest, lõpetades kruntide, parkimiskohtade ja panipaikadega. Enamasti on mehed ostnud kokku kinnisvara Tallinnas kesklinnas ja Pirital, Harjumaal Peetris ning Ida-Virumaal Alutaguse vallas Peipsi järve ääres asuvas Katase külas.
Nädalavahetusel arreteeriti kaks Eesti meest, keda kahtlustatakse Eesti ajaloo suurimas krüptopettuses. «Hästi elati – uhke auto ja kodu, kümned korterid maailma eri paigus...» kirjeldab kinnipeetavate elu nende lähedane sõber.
Esmaspäeval kirjutas Postimees, et keskkriminaalpolitsei ja FBI ühisoperatsiooni käigus vahistati pühapäeval Tallinnas kaks 37-aastast Eesti meest, keda kahtlustatakse krüptorahakelmuses ja rahapesus. Väidetavalt käis meeste käest läbi üle 500 miljoni dollari.
Päev hiljem avaldas keskkriminaalpolitsei video, kus on näha kahtlustatavate kodu läbiotsimist. See on justkui katkend mõnest Ameerika filmist – valge Bentley uhke häärberi ees ja rahapatakad seifis.