Eesti valitsus kiidab heaks sadade nõukogude monumentide lammutamise
Eesti valitsus kiitis heaks kuni 244 nõukogude ajal avalikku ruumi või Punaarmee auks Natsi-Saksamaa vastu saavutatud võidu eest Teises maailmasõjas püstitatud kuni 244 monumendi eemaldamise ja lammutamise kava.
Balti riigi võimud on andnud oma nõusoleku mälestusmärkide eemaldamiseks, mida suur osa Eesti elanikest peab Venemaa sissetungi kontekstis Ukrainasse solvavaks, meenutades aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni.
See otsus tuleneb Eesti valitsuse enda poolt juunis moodustatud komisjoni poolt koostatud lõppraportist, mis otsustas, et 322 analüüsitud mälestisest üle 70 loetakse ideoloogiliselt neutraalseks ja jäävad seetõttu avalikku ruumi.
Nende hulgast torkab silma Eesti kaitseväe sõjaväekalmistu Tallinnas - kus asub Nõukogude pronkssõduri ausammas - ning Maarjamae memoriaalkompleks, samuti Teises maailmasõjas langenud vägede mälestuseks.
Eesti võimud on koos teiste Euroopa suurriikidega Venemaa poolt veebruari lõpus algatatud Ukraina sõjale reageerimise ühe meetmena intensiivistanud avalikus ruumis olevate Nõukogude monumentide teisaldamist ja lammutamist.
Üks silmapaistvamaid episoode leidis aset augustis, kui Tallinn andis käsu viia piirilinnast Narvast välja Nõukogude tank. See otsus kutsus esile Moskva viha, kes pidas seda žesti põlgavaks Nõukogude töö vastu sõjas.
Riigikantselei juures tegutsev punamonumentide töörühm soovitas Saaremaal asuva Tehumardi memoriaali ja sõjahauad säilitada ning korrastada, kuid näiteks Maarjamäe memoriaali puhul jättis komisjon hinnangu kujundamata ja ootab selles osas avalikku diskussiooni.
Kokku kaardistas töörühm 322 monumenti, millest eemaldada või asendada tuleks 244. Käesolevaks hetkeks on neist juba eemaldatud 56.
Neutraalseks hindas töörühm 74 monumenti. Neli monumenti vajavad eraldi käsitlust ja need asuvad kaitseväe kalmistul ja Maarjamäel.
322 monumendist oli sõjahaud+mälestisi 213, sõjahaud+kunstimälestisi kaks, mälestusmärke 96, mälestustahvleid viis ja muid monumente kuus.
Neist munitsipaalomandis oli 163, riigiomandis 60, eraomandis 87, segaomandis viis, riigi- ja munitsipaalomandis ühiselt üks (Maarjamäe kompleks) ning kuue puhul on omand veel selgitamisel.
Tehumardi memoriaal
Töörühma hinnangus märgitakse Tehumardi memoriaali ja seal oleva Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua (330 maetut) kohta, et need tuleks säilitada.
"Matti Variku ja Allan Murdmaa Teise maailmasõja lahingupaiga tähise lahendusel on väga kõrge kunstiline väärtus. Tehumardi memoriaali näol on tegemist olulise modernistliku monumendiga, mis tuleks kogu ümbritseva maastikulahendusega säilitada ja korrastada. Memoriaali ja ühishaua kujundus moodustab ühtse tervikliku arhitektuurse ja kunstilise lahenduse. Omanikul soovitame kaaluda memoriaalil olev tekstiga plaadi väljavahetamist."
Maarjamäe memoriaal
Tallinnas asuva Maarjamäe memoriaali kohta jättis aga töörühm hinnangu andmata ja leidis, et kompleksi terviku hindamiseks peaks võimalusel toimuma avalik diskussioon, mille käigus saaks välja pakkuda ka kompleksi tulevikule alternatiivseid lahendusi.
"Tulevaste võimalike arutelude puhul on väga oluline lähtekoha määratlemine: kas arutletakse, mida teha "nõukogude Eesti maastikuarhitektuuri parima näitega" või rüüstatud kalmistuga. Faktilist olukorda, et tegu on Saksa sõjaväe rüüstatud kalmistuga, kuhu on maetud ka Eesti sõjaväelasi, peaks igal juhul arvestama. Käesoleval hetkel jätavad komisjoni liikmed tänase kompleksi osas hinnangu kujundamata. Samas on töörühma liikmed seisukohal, et Tallinna kaitsmisel osalenud ning Tallinna nime kandvate Punaarmee väeosade mälestusmärgid võib Maarjamäe kompleksi terviku käsitlemisest eraldada ning need tuleb eemaldada. Käesoleva protokolli vormistamise hetkeks on väeosade tahvlid eemaldatud."
Tundmatu sõduri monument Sillamäel
Aga näiteks 1975. aastal Sillamäel avatud monument tundmatule sõdurile tuleks töörühma hinnangul lammutada.
"Tegemist on punamonumendiga kuna on ideoloogilisel eesmärgil püstitatud
propaganda objekt, ajaloolist tausta, miks peaks selle koha peal olema mingit laadi mälestusmärk, ei ole. Ehituslik osa lammutada, bareljeefid soovitame anda Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri muuseumi kogusse."
Sillamäe linnas tuleks töörühma ettepanekul eemaldada ka teine, "NSV Liidu võidu 40. aastapäeva tähistamiseks Teises maailmasõjas" pühendatud monument. Töörühma hinnangul on tegemist punamonumendiga ja tuleb avalikust ruumist eemaldada.
Pronkssõdur kaitseväe kalmistul
Töörühm hindas ka pronkssõdurit, mis püstitati Tõnismäele 1947. aastal ja mis viidi 2007. aastal üle kaitseväe kalmistule.
Töörühma hinnang oli, et käesoleval hetkel jätavad komisjoni liikmed kaitseväekalmistul asuvate monumentide osas hinnangu kujundamata, kuna see vajaks tervikliku kontseptsioonina laiemat ühiskondlikku arutelu.
Kivi-Jüri Hiiumaal
Töörühm andis hinnangu ka mitmetele monumentidele, mis tänaseks on juba teisaldatud. Näiteks 1941. aastal Hiiumaal peetud lahingute monument ehk
rahvakeeli "Kivi-Jüri" avati 1966. aastal (autoriteks oli skulptor Endel Taniloo, arhitekt Ülo Sirp).
Töörühma protokolli vormistamise hetkeks oli see eemaldatud ning ka komisjon leidis, et tegemist oli punamonumendiga, mis tuleb avalikust ruumist eemaldada.
Kärdla sõjamonumendi ehk Kivi Jüri teisaldamine
Kohtla-Järvel soovitati hauatähis eemaldada, aga skulptuur säilitada
Mitmete monumentide puhul soovitas töörühm monumendi hauatähise osa eemaldada, aga skulptuuri võimalusel säilitada.
Nii tegi töörühm seda Kohtla-Järvel asuva Teises maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaua ja 1948. aastal püstitatud mälestussambaga.
"Hauatähise puhul on tegemist punamonumendiga. Tähis eemaldada ja asendada neutraalsega. Skulptuur võimalusel säilitada."
Kohtla-Järve vanalinnas asuv ühishaud ja hauamonument
Eemaldamisel purunenud monumendid
Töörühma ülevaatest selgub ka, et enne töörühma soovitusi eemaldatud monumentidest osa eemaldamise käigus ka purunes. Nii juhtus näiteks Elva linnas asuva punamonumendiga, mille eemaldamist ka töörühm toetas. Töörühma ülevaates on kirjas: "Mälestussamba reljeefi osa eemaldamisel purunes ja ei olnud võimalik säilitada."
Neutraalsed hauatähised
Töörühm jõudis mitmete hauatähiste juures järeldusele, et tegemist on neutraalsete hauatähistega, mis tuleb säilitada, aga tahvlid tuleb eemaldada.
Näiteks Kehtna mõisaparki püsitati ühishauale 1968. aastal mälestussammas, (autoriks Linda Rosin) ja selle jalamil on mälestustahvel, millel on tekst: "Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude armee võitlejatele."
Töörühma hinnang oli, et tegemist on neutraalse hauatähisega, mis tuleb säilitada, aga tahvlid tuleb eemaldada.
Töörühma koosseis on salastatud ja see ei saanud avalikkusele teatavaks ka kokkuvõtte valmimise järel.
Kehtna hauatähis
Narva ja Sillamäe ootavad punamonumentide teisaldamiseks seadust
Ida-Virumaal ootab teisaldamist kümneid punamonumente. Omavalitsused nende eemaldamisega ei kiirusta, vaid ootavad riigilt seadust, mitte punamonumentide komisjoni soovitust.
Narva Pimeaias paiknev Viljandi kommunistliku kütipolgu mälestusmärk ootab teisaldamist alates Eesti taasiseseisvumisest. Monumentide töörühma hinnangul on tegemist Eesti vabariigi vastase ideoloogilise monumendiga, mille alla pole tegelikult kedagi maetud.
Veel üks teisaldamist ootav monument asub Kreenholmi linnaosas. Töörühma hinnangul on punaarmeelaste mälestusmärk selgelt ideoloogiline.
Narva linnavõim lubab, et hakkab monumentide teisaldamisega tegelema, kuid alles pärast seda, kui komisjoni soovitused riigikogus seaduseks saavad.
"Arusaadavalt ei hakka keegi homme mälestusmärke ümber paigutama. Küll on tõesti Narva inimestel küsimusi, püüame neile vastata, ootame ära seaduse ja küll me need mälestusmärgid siis ümber paigutame. Veel üks kord, politseijõud võivad koju jääda, me saame ise hakkama," ütles Narva linnapea Katri Raik.
Sillamäe linnas paikneva tundmatu sõduri monumendi kui propagandaobjekti soovitab punamonumentide komisjon lammutada. Ka Sillamäe linnavõim ei põle soovist monumenti omal käel eemaldama hakata, vaid ootaks ära ehitusseadustiku muudatuse.
"Lähtume ikka sellest, et praegu menetletakse seda seadust, et kogu riigis oleks ühtne regulatsioon ja sellest me lähtumegi, et igal pool need asjad ühtemoodi lahendatakse. Aga kindlasti on see küsimus volikogu otsustada," rääkis Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg.
Lihtsamalt võiks minna kortermajade külge kinnitatud punaväelaste mälestustahvlite eemaldamine, kuid Narvas väidetakse, et tahvlid kuuluvad korteriühistutele ning nende peale linna võim ei hakka.
Punamonumente hakatakse esimesel võimalusel eemaldama
Riigikantselei punamonumentide töörühma koostatud nimekirja pandud punamonumente hakatakse eemaldama esimesel võimalusel, ütles töörühma juht Asko Kivinuk "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.
Mis nüüd edasi saab? Mis ajaks peavad olema eemaldatud need monumendid, mille kohta on otsus tehtud?
Eemaldama hakatakse neid esimesel võimalusel ehk 188 monumendist 133 on sõjahauad ja nendega me saame kohe edasi minna.
Kui palju tuleb inimesi ümber matta ja kuhu nad maetakse?
See sõltub konkreetsest sõjahauast. Osadel sõjahaudadesse on maetud paar langetud, osade all on sadu. Kuhu nad maetakse? Tänane praktika on see, et nad maetakse koostöös kohaliku omavalitsusega lähimale kalmistule.
Kas te ei tegele liiga palju n-ö teise järgu punamonumentidega, mis on kuskil võpsikus ja mis kedagi ei häiri ja mille parim saatus olekski see, et nad sammalduvad sinna?
Meie ülesanne oli ära kaardistada kõik monumendid ja täna nende 322 hulgas, jah, olen nõus, on ka selliseid, mis võikski kuskile võpsikusse jääda võib-olla. Aga kuna inimesed nendest teada andsid ja muudest andmebaasidest nad välja tulid, siis me ikkagi käisime nad kõik läbi.
Kui palju läheb purustamisele ja kui palju muuseumitesse?
Täpset numbrit ei oska öelda, aga ma arvan, et enamik läheb purustamisele.
Kui mõni omavalitsus leiab, et nad viiksid monumendi, mis on otsustatud eemaldada, surnuaeda samamoodi nagu on pronkssõdur surnuaias, siis mis on teie vastus, kui teie olete otsustanud ikkagi, et selle monumendiga on nüüd kõik?
Selles mõttes seal meil väga diskussioonikohta ei ole, sest me need ettepanekud ja ekspertide hinnangud esitasime vabariigi valitsusele, kellele need hinnangud sobisid ja täna me lähtume sellest plaanist ka tulevikus.
Miks Maarjamäe ja pronkssõduri küsimus jäeti lahtiseks? Tegelikult need on just need põhilised sümbolid ja objektid. Võidelda nende võpsikus olevate monumentidega on üks asi, aga teine asi on langetada nüüd üks otsus ka näiteks Maarjamäe memoriaali asjus.
Ma arvan, et riigisekretär Taimar Peterkop tõi ka väga hea põhjenduse välja, et seal on vaja laiemat diskussiooni. Küll Maarjamäe puhul me teatud otsused tegime ära, teatud punaväeosade mälestusmärgid me oleme sealt juba eemaldanud ja me sõnastasime ka lähtekoha, millest tulevikus see arutelu võiks lähtuda – et tegemist on rüüstatud kalmistuga. Ma arvan, et sealt võiks see diskussioon edasi minna.
Miks see komisjon ikkagi peab olema salajane?
Ma usun või loodan, et täna see, mida me pressikonverentsil ütlesime, et me nimetasime ära need institutsioonid ja asutused, kes meil olid selle töörühmaga seotud, kui palju neid inimesi oli, võiks tekitada ikkagi natuke usaldust. Seal oli väga palju erinevaid osapooli kaasatud. Aga ma arvan, et varasemalt öeldu, et mida ikkagi Venemaa võib tulevikus nende inimestega teha, siis see jätkuvalt on aktuaalne ka täna ja järgmise paari aasta jooksul.