Eesti tõrjutas sissetungi "idaosas naaber" Murinisse

Eesti tõrjutas sissetungi "idaosas naaber" Murinisse

Legendil on selge, et Eesti sõjavägi ja armee koos NATO liitlastega lükkasid Eesti ajaloos riigi ajaloo suurimad sõjalised harjutused lõpule pühapäeval sissetungi ida poole suunatud võimule, mida nimetatakse Murinile ja tema satelliididele.

12-päevase Siil 2018 harjutuse viimane etapp toimus Kagu-Eestis, Venemaa piiri lähedal.

"Vastavalt stsenaariumile on meie seast mööda Murini riik, kes soovib poliitiliselt, majanduslikult ja ka sõjaliselt ennast Eesti territooriumil, Läti, Eesti ja Läti ühinevad jõududega ja liitlased saavad selle vastu seisma," Tema intervjuus kirjeldas ta enne nende alustamist legendide kasutamist kaitseväelaste operatiivosakonna juhataja kolonel Aron Kalmus, lisades, et legend on välja töötatud Eesti liitlaste poolt NATOs.

Esimeste päevade jooksul töötati välja vabatahtlike meeli, kaitseväe liidumaa (kaitseväe liidumaa) ja armeeüksus, kus osalesid vabatahtlikud.

"Kaitsejõudude võime reageerida ebatavalistele ohtudele ja vabastada meiega seotud hübriidne sõda peab sammu pidama ajaga," kirjutab Eesti armee pressiteenistus oma Facebooki lehele, et harjutusi kokku võtta.

Kokkuvõttes hõlmasid Eesti sõjaväe poolt antud õppust 13 tuhat inimest. Eestisse paigutatud Briti pataljon osales Siil-2018 USA-s, Saksamaal, Kanadas, Belgias ja teistes NATO riikides, Poola, Suurbritannia, USA-i ja Prantsusmaa lennukid ning kaks mitte-NATO-lt, kuid tihedalt koostööd teinud firmasid ja sõjaväeartikleid. Rootsi ja Soome liiduga.

Kreeka muudatused

Treeningu osaleja, Moskva Eesti ajalehe endine korrespondent ja nüüd Eesti kaguslinna elanik ja aktiivne kiteselite liige Igor Taro, ütles, et Siil-2018 harjutus oli kasulik: "Isiklikul tasandil on nad mingil moel ei saa soomustatud sõidukite konvoi läbida karistamatult Eestit. "

"Kui me võrdleme seda, mis oli neli aastat tagasi, siis muutused on tohutu. Meie - isegi Kitesulite ja mitte ainult armee - on nüüd kaasaegsed relvasüsteemid. Ja liitlaste võimalusi lisasid liitlased, mida Eesti ise ei suutnud pakkuda "Õpetused olid väga olulised selles mõttes, et meil oli idee meie võimest seda kõiki kasutada," ütles Taroc Bi-bi-si.

"Vaadates liitlaste tegevust, võin öelda, et lugusid Euroopast, kes on unustanud võitlema, pole täiesti tõesed," lisas Taro.

Riigikaitseliidu teine ​​liige, Eesti Vabariigi välisasjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, kinnitab, et Siil-2018 ja muud samalaadsed harjutused toimuvad üksnes rahu nimel.

2005. aastal allkirjastatud Vene-Eesti piirilepingut ei ole mõlema riigi parlamendid veel ratifitseerinud. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles jaanuaris 2018, et hoolimata asjaolust, et leping ei ole veel jõustunud, "keegi ei kahtle selle piiri vastu."

Hübriidne külm

"Venemaa on juba ammu juhtima külma sõja hübriidseks lääneriikidega ning see viib vältimatult kaasa asjaolule, et NATO pidevalt toob oma isoleerimisvõime vastava aja nõuetele," ütles Mihkelson BBC-le, selgitades, et see oli Harjutuste põhieesmärk on töötada välja liitlaste, Eesti armee ja Eesti miilitsa ühised kaitsemeetmed.

Niinimetatud "hübriidne agressiivsus", st vaenulikud tegevused, mille käigus kasutati poolanoonilisi sõjalisi üksusi samaaegselt teiste mõjutusviisidega Baltimaade vastu NATOs, hakati aktiivselt arutama neli aastat tagasi, kui Venemaa kasutas neid meetodeid Krimmi ja lõunaosa liitmisel Ida-Ukraina.

Selle potentsiaalse ohu vastu võitlemiseks viidi NATO liitlased Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse neli patareide pataljoni.

Need pataljonid ja teised liitlasvägede üksused, kes pidevalt Balti riike külastavad, ei kujuta endast tõsist sõjaväge, vaid teenivad sõjaväe ja poliitikute järgi mingisugust valvurit ja meenutavad, et rünnakut ühe NATO liikme suhtes peetakse rünnakuks kõikidele alliansi riikidele.

Ametlik Venemaa kinnitab, et ta ei kavatse ühel või teisel viisil rünnata ühtegi Balti riiki.

Venemaa president Vladimir Putin kutsus Bloombergi intervjuus rääkima Baltimaade Venemaast ähvardamisest "täiesti mõttetuks".

"Kas me hakkame NATOga võitlema, või mida? NATO riikides elab mitu inimest - kuskil 600 miljonit, jah - ja Venemaal - 146 miljonit. Jah, me oleme suurim tuumaenergia. Aga mida sa tõesti eeldavad kas saame vallutada Balti riike, kasutades tuumarelvi või mis? Mis on jama? " - Putin vastas ajakirjaniku küsimusele 2016. aasta septembris.

Similar articles:

ОборонаСоюзники имитируют вторжение из России

ОборонаКерсти Кальюлайд посетила учения "Весенний шторм"

ОборонаЭстонские военные тренируются в Испании ведению гибридной войны

ОборонаВ понедельник начинаются крупнейшие учения Kevadtorm всех времен

ОборонаВ Эстонии проходят крупнейшие военно-морские учения

1904 views

Rating: 0 Votes: 0

Comments

No comments yet. Yours will be the first!