Topograafia
Eesti on lauskmaa.
Täiesti tasane on Lääne-Eesti. Peamised kõrgustikud on Haanja, Otepää, Pandivere ja Sakala kõrgustik. Baltimaade kõrgeim punkt on Suur Munamägi (318 meetrit üle merepinna), mis asub Lõuna-Eestis Haanja kõrgustikus.
Juba tuhandeid aastaid on Läänemere ja Peipsi järve vaheline ala olnud eestlaste põline elupaik. Eesti pindala on umbes 45000 km.
Meri ja Eesti on lahutamatud. Läänemeri piirab Eestit põhjast ja läänest. Eestist põhja pool on Soome laht ja edela pool Riia laht.
Eestis on palju saari, poolsaari ja lahtesid. Eesti lääneosas asuvad Pärnu laht ja Matsalu laht, Tallinn paikneb Tallinna lahe ääres. Ida-Eestis on Narva laht. Enamik sadamaid asub lahtedes.
Tuntumad poolsaared on Viimsi, Paljassaare, Kopli, Pärispea, Pakri, Kõpu, Käsmu, Noarootsi, Sõrve, Tahkuna jt.
Suuremad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kassari, Naissaar, Kihnu, Väike-Pakri, Suur-Pakri, Ruhnu, Abruka jne.
Eesti äsub Ida-Euröopa lauskmaa loodeosas. Meic maa on suhteliselt madal (keskmine kõrgus on 50 meetrit üle merepinna) ja tasane. Erti madal ja tasane on Lääne-Eesti. Siin on rannik madal. Edela-Eestis Riin lahe ääres leidub luiteid. Luited on liiva mõjul tekkinud liivakünkad. Põhja-Eesti rannikul usub pank, s.o. kõrge packivisein. Mõnel pool tõu-seb see otse merest, teises kohas asub merest üsna kaugel. Pankramnik on kõige kõrgem Kirde-Eestis Ontika juures - 56 meetrit. Rannikupankasid asub ka Tallinna lähistel. Muhus, Saaremaal.
Eesti rannajoon on enamusti kääruline, Pärnust lõuna pool age peaaegu sirge.
Lääne-Eesti ja saäred on kaardil tumerohelised, see näitab, et maapinna kõrgus omseul alla 50 meetri merepinnast. See on Lääne-Eesti madalik, Siim asub palju suurt soid, Ka Eesti suuremaid järvi ääristavad madelad tasased alad. Peipsi järv asub Peipsi madaliku ja Võrtsjärv Võrtsjärve madaliku kõige madalamas osas. Ka need alad on soised.
Suured kõrged alad on kõrgustikud. Kõige kõrgem on Kagu-Eesti. Siin asub Haanja kõrgustik, mis on üks Eesti kõige kaunimaid paiku. Siin asuvad mäed ja nõod. Nõgude põhjas sineta- vad järved. Siin asub Eesti kõige sügavam järv - Rõuge Suujärv (38m) ja kõige kõrgem mägi - Suur Munamägi (318m). Lõuna-Eestis on veel Otepää ja Sakala kõrgus-tik, Põhja-Eestis Pandivere kõrgustik.
Eesti maastik on mitmekesine. Orgudes voolavad jõed. Eestis on palju jõgesid, aga ainult mõned on pikemad kui 100 km. Kõige veerikkam on Narva jõgi, kõige pikem Võhandu jõgi (162 km). Suurentad jõed on veel Emajõgi, Kasari, Navesti, Pärnu ja Pedja jõgi. Väga maalilised on Kagu-Eestis asuvad Ahja ja Võhandu jõgi, inille kallasteks on kohati liivakaljud.
Eestis on üle tuhande järve. Kõige rohkem järvi on Alutagusel (Kurtna järvestik), Haanja ja Otepää kõrgustikul, Kõrvemaal, Vooremaal ja Lääne-Saaremaal. Hlusad on Pühajärv, Pangodi järv, Nelijärve, Viljandi järv jpt. Palju on järvi, mis on tekkinud mere taandudes (Sutlepa meri, Mullutu-Suurlaht). Ainulaadne on Saaremaal meteoriidikraatris asuv Kaali järv. On tehtud ka palju tehisjärvi (Narva veehoidla, Paunküla veehoidla). Enamik järvi on madalad (sügavus kuni 4m). Kõige suuremad on Peipsi ja Pihkva järv ning Võrtsjärv.