Eesti Vabariik

15. juunil 1920. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseaduse järgi sai Eestist demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeim seadusandlik võim kuulus parlamendile — Riigikogule.24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Esimene peaminister oli Konstantin Päts. Algas Saksa okupatsioon. Vabadussõda (aastatel 1918—20) oli võitlus Eesti Vabariigi iseseisvuse eest, sõda bolševike ja baltisakslaste vastu. Võidupühal (23. juuni 1919) tähistati võitu sakslaste üle. Tartu rahu — rahuleping Nõukogude Venemaaga — sõlmiti 2. veebruaril 1920. aastal.

Valitsuse eesotsas seisis riigivanem. Esimeseks riigivanemaks oli Konstantin Päts.

1937. aastal võeti vastu uus põhiseadus, mille järgi määrati presidendi ametikoht ja asutati kahekojaline parlament — Riigikogu: Riigivolikogu (alamkoda) ja Riiginõukogu (ülemkoda). President sai suured volitused. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks valiti Konstantin Päts.

Pärast rahu saavutamist hakati Eestis arendama majandust. Senine Eesti tööstus sõltus Venemaa toorainest ja turust. Nüüd orientceriti see ümber Lääne-Euroopale. Meie peamised kaubanduspartnerid olid Inglismaa, Saksamaa ja Skandinaaviamaad. Välja veeti põllumajandustooteid, eriti karjasaadusi, tselluloosi, paberit, tekstiili- ja puidutööstuse saadusi, tsementi, metsa.

Sisse toodi metalli ja metalltooteid, põllumajandusmasinaid, puuvilla, kivisütt, naftasaadusi.

Eesti talud toitsid ära oma rahva ja jätkus ka müügiks. Elatustasemelt oli Eesti 30-ndate aastate lõpus Soome, Läti ja Leeduga umbes samal tasemel.

Arenes eesti keel ja rahvuslik kultuur. Ilmus palju raamatuid, tegutsesid teatrid, tekkis eesti filmikunst ja raadio.

Kogu maal ehitati väga palju. 30-ndatel aastatel levis laialt kodukaunistusliikumine.

Eestimaa ilme muutus tundmatuseni.

Kakskümmend aastat on ühe riigi elus väga lühike aeg. Aga Eesti Vabariik suutis selle ajaga näidata oma elujõudu ja luua rahva arenguks soodsad tingimused.

Eesti Vabariik

Similar articles:

Comments