Kaitsevägi

Kaitsevägi

Eesti Kaitsevägi on Eesti kaitseväe tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitseväe olulisim osa, mis on valitsusele alluv ja Kaitseministeeriumi alluvuses asuv ametiasutus.

Eesti kaitseväes teenivad tegevväelased ja ohvitserid. Tegevteenistuses olevad kaitseväelased jagunevad lepingulisteks kaitseväelasteks, ajateenijateks ja väljaõppereservväelasteks. Rahuaegsetes kaitsejõududes on umbes 7,1 tuhat inimest, neist kuni 3 tuhat ajateenijat ning umbes 1,3 tuhat töötajat ja töötajat.

Kaitseväe põhiülesanne on tagada valmisolek riigi kaitseks läbi sõjalise tegevuse. Kaitseväe Peastaabi juhtimis- ja kontrolliorgan kavandab ja viib läbi operatsioone kõigi relvajõudude üksuste osavõtul.

Ajateenistusse võetakse 18–27-aastaseid kodanikke, kes vastavad nõuetele. Kaitseväeteenistuse kestus on 11 või 8 kuud, olenevalt kutse ajast (ja vastavalt ka järgnevast ametikohast). Ajateenistuse käigus omandatakse reservsõdurile vajalikud teadmised ja oskused ning samas valmistatakse vähesel määral ette riigi esmaseks kaitseks. Aastas saab tegevteenistusse kutsuda 2700-3000 ajateenijat (umbes 40% kõigist ajateenijatest).

Kuni 1940. aastani oli Eestis tõhus politseisüsteem, väike, kuid hästi väljaõpetatud sõjavägi (16 000 meest) ja 60 000 meheline tsiviilkaitse. Kõik need väed saadeti pärast riigi annekteerimist Nõukogude Liiduga laiali ja nende juhtkond represseeriti.

1991. aasta sügisel, pärast taasiseseisvumist, hakati Eestis looma sisejulgeoleku- ja kaitsesüsteemi. Põhiseadus näeb ette ajateenistuse, kuid sisaldab ka asendusteenistust neile, kes usulistel ja muudel põhjustel sõjaväeteenistusest keelduvad. Eestis on loodud maaarmee, mereväe rannavalve, õhutõrje, merepiiriteenistus ning julgeolekuteenistus (sise- ja piirivalve). Sõjalised kulutused on u. 2% eelarvest. Eesti osaleb aktiivselt ÜRO ja regionaalsete organisatsioonide rahuvalvetegevuses. 1994. aastal liitus Eesti NATO rahupartnerlusprogrammiga.

Eesti õhuvägi asutati 21. novembril 1918 – nädal enne Vabadussõja algust. Eelkõige ilmastikupõhjustel tähistatakse aga õhuväe päeva 20. juulil.

Eesti õhuvägi vastutab õhuruumi kontrollimise ja strateegiliste objektide kaitsmise eest õhurünnakute eest.

Eesti tugevdatud esikohaloleku (eFP) lahingugrupp on kahekordistunud, praegu paikneb Tapa sõjaväebaasis 1700 sõdurit.

Lahingugrupp on Eestis viibinud 2017. aastast ja kuni 2022. aasta alguseni koosnes umbes 1000 sõjaväelast.

Pärast pingete eskaleerumist Venemaa ja Lääne vahel möödunud aasta lõpus on NATO riigid lubanud pataljoni tugevdamiseks täiendavaid abivägesid.

See saavutati vägede Eestisse paigutamise aja pikendamisega. Tavaliselt vahetuvad rotatsioonid kaks korda aastas, märtsis ja septembris, kuid nüüd on liitlased kas leppinud kokku vägede ajutiselt pikemaks ajaks Tapale lahkumisega või ajastavad ümber uusi lähetusi, suurendades vägede arvu piirkonnas.

Ühendkuningriik oli esimene riik, mis kahekordistas oma vägesid umbes 1600 meheni. Riik on lahingugrupi juht.

Kaitseväe sõjaaja koosseis tõuseb 36 000 inimeseni

Aasta lõpuks lisatakse maakaitse üksustele umbes 10 000 reservväelast, kes kõik määratakse konkreetsetesse maakaitse ringkondadesse, ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

"Ukraina sõda on andnud kinnitust meie varasematele seisukohtadele. Tooksin neist välja kaks: kriisi ja sõja korral tekib väga palju vabatahtlikke, reservväelasi, kes selleks hetkeks ei pruugi olla sõjaaja ametikohtadele määratud ja mobiliseeritud. Nende organiseerimiseks peab olema valmis enne sõjahetke," rääkis Herem kaitseministeeriumi pressikonverentsil teisipäeval.

Eesti riigikaitse seisukohalt on ainuke võimalus kaitsesse sügavust luua, kui loome veel tugevama territoriaalkaitse, kui seda täna teeb kaitseliit, märkis ta. "Suurendame maakaitset, mis on kaitseliidu baasil ettevalmistatavad territoriaalüksused. Meie senine plaan on olnud 9500 võitlejat selles struktuuris ja tõenäoliselt kaitseliit kasvab selle aasta lõpuks umbes 10 000 inimeseni," sõnas Herem.

Kaitseväe juhataja on teinud valitsusele ettepaneku suurendada territoriaalkaitse mahtu 20 000 inimeseni. Valitsus on andnud selleks umbes 30 miljonit eurot, mis kulub peamiselt individuaalvarustuse hankimisele. "Aasta lõpuks lisame maakaitse üksustele umbes 10 000 reservväelast. Kõik nad määratakse konkreetsetesse maakaitse ringkondadesse. Sealt edasi malevatesse. Nende ülesanne sõjaaja mõistes on kerge jalavägi. Kaitselahingud, aga mitte otsustavad, vaid peamiselt vastast aeglustavad ja kulutavad," selgitas Herem.

Kaitseväe sõjaaja koosseis tõuseb 26 000 inimeselt 36 000 inimeseni. "Igas maakonnas saab olema keskmiselt tuhat organiseeritud kaitseväelast, kes on tulnud reservist. Iga puu, põõsa ja nurga tagant peab vastane tuld saama ja seda me siis ette valmistame," ütles Herem.

2023. aasta esimesel poolel alustatakse reservväelaste määramisega. Reservväelaste hulgast, kes pole sõjaaja kiirreageerimisüksustesse määratud, valitakse välja 10 000 inimest. 2023. aasta teisel poolel alustatakse kogunemistega, mis toimuvad maakondade territooriumitel. Kaitsevägi toetab neid kogunemisi instruktoritega.

Reservväelaste õppekogunemised toimuvad 2023. aasta teises pooles selles maakaitse ringkonnas, kus üksused tegutsema hakkavad. Inimesed määratakse elukoha järgi, et nad tunneksid hästi oma piirkonda. 2024. aastaks peab struktuur olema valmis. "Kõigil reservväelastel, kes tahavad riiki relvaga kaitsta, kes on kaitseväeteenistuse läbinud, soovitan kohe astuda kaitseliidu vastavasse malevasse. Need, kes ei taha, võivad endast märku malevatele, et nad on siiski sellest huvitatud ja siis malevad jätavad nende nimed meelde, et siis, kui määramiseks läheb, siis määratakse just õiged inimesed," rääkis Herem.

Vabatahtlikud õpetatakse välja

"See 10 000, mida kaitseväe juhataja siin mainis, on nende kaitseliitlaste hulk, kes kuuluvad maakaitsesse. Ehk siis selle aasta lõpuks tahame 10 000 meest ja naist sõjaaja struktuuri," ütles kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

"Eelnevalt oli see number 9500, ma loodan, et kasvame veel 500 liikme võrra. Meil on organisatsioon kasvamas. Praegu on 28 500 inimest kokku kaitseliidus. Miks me ei võiks 20 000 sealt välja panna maakaitsesse? Sest 8000 neist on lapsed ja 20 000 jaguneb meeste ja naiste vahel. Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, sinna võivad kuulda kõik inimesed, kes on mentaalselt korras. Seega kuuluvad sinna ka vanemad inimesed ja need, kes pole kaitseväeteenistust läbinud," rääkis Ühtegi.

"Maakaitse on kaitseväe sõjaaja üksus. See on selgelt sõjaline organisatsioon sõja ajal. Kaitseliitlased panustavad sinna kõige rohkem, sest neil on territoriaalsed teadmised. Kasutatakse hajutatud lahingutegevust, nn kergeid üksuseid," ütles Ühtegi.

Tema sõnul on Ukraina sõda näidanud, et kerged üksused toimivad päris hästi, kuid probleem on selles, et väljaõpetamata üksustega on kaotused elavjõus päris suured. "Meil on vabatahtlike hulk on kasvanud, suurendamine, mis on kaitseväe juhataja nõuanne, on seotud sellega, et vabatahtlikele anda juba eelnevalt ettevalmistust. Sellest räägitakse sellest vähe, aga Ukrainas vabatahtlike üksused kandsid suuri kaotusi, sest neil polnud ettevalmistust. Me püüame Eestis seda probleemi lahendada nii, et anname neile ettevalmistust," rääkis Ühtegi.

Territoriaalkaitse tegeleb ka näiteks inimeste evakueerimisega. "Sõja ajal jääb alles ka kaitseliit, nad võitlevad ja võimendavad. Ukraina on näidanud, et selline lahingutegevus on efektiivne. Kõige magusam kaader on 30 aastates reservväelased, nemad on kõige stabiilsemad ja paremad sõdurid," märkis Ühtegi.

Kaitsevägi ootab järgmise aasta õppekogunemistele 25 700 osalejat

Kaitsevägi plaanib järgmisel aastal õppustele kutsuda kolm korda rohkem reservväelasi kui tänavu. Muu hulgas tuleb värskendada 10 000 tulevase maakaitsja teadmisi.

Selle, kui palju reservväelasi võib õppekogunemistele kutsuda, paneb paika kaitseministri määrus.

"Kaitsevägi on esitanud kaitseministeeriumile sisendi, et 2023. aastal kutsuda õppekogunemisele natukene rohkem reservväelasi kui eelnevatel aastatel," rääkis kaitseväe pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm. "Ja see number on tavapärasest suurem, sest kaitsevägi plaanib eeloleval aastal täiendada veelgi laiema ringi reservväelaste oskusi. Ja nende õppuste käigus korraldatakse erinevat täiend- ja koostegevusõpet."

Tänavu on täiend- ja koostegevusõppe rekordaasta. Kuna kevadel toimus ka suurõppus Siil, seisis selle aasta kohta käivas määruses, et õppekogunemistele kutsutakse 8295 reservväelast. Möödunud aastal oli samas lahtris 5111 ning ülemöödunud aastal 4579 reservväelast.

Tuleva aasta kohta käiv eelnõu räägib 25 700 reservväelasest. "Oluline on tähele panna seda, et see ei viita mitte konkreetset inimeste arvu, vaid õppekogunemistel osalenute arvu," rääkis Karotamm. "See tähendab, et kui mõni inimene peaks järgmisel aastal osalema näiteks kahel õppekogunemisel, siis tema läheb kirja sellesse numbrisse kahekordselt."

Tänavu koondus reservüksuste põhiraskus kevadsuvele, kui suurõppusel Siil osales üle 7000 reservväelase.

"Need 25 000 reservväelast läbivad väljaõppe erinevatel hetkedel järgmise aasta jooksul. Ja Kevadtorm tuleb järgmisel aastal ikkagi väiksem kui õppus Siil," ütles Karotamm.

Ta lisas, et reservväelased, keda välja kutsutakse, jaotuvad väga paljude erinevate üksuste vahel. "Teiste seas osalevad järgmise aasta õppekogunemistel ka maakaitse struktuuri kuuluvad reservväelased," sõnas Karotamm.

Nimelt ootab kaitseväge ees oluline struktuurimuudatus, mille käigus kasvatatakse seni umbes 10 000 kaitseliitlase najal püsinud territoriaalkaitset veel 10 000 reservväelase võrra.

Reservväelastest maakaitsjad valitakse välja nende umbes paarikümne tuhande mehe seast, kes on küll ajateenistuse läbinud ja kel on tervis korras, kuid kes pole enam kaitseväe kiirreageerimisreservis.

Tuleval aastal on plaanis maakaitse jaoks välja õpetada peamiselt kergejalaväe üksusi. Suvel kinnitas kaitseväe juhataja Martin Herem, et maakaitse saab komplekteeritud hiljemalt 2024. aasta 24. veebruariks. Kaitseväe sõjaaja struktuur kasvab muudatusega 36 000 võitlejani.

Kaitseliit vajab lisaks reservväelastele juurde ka sõidukeid

Kaitseliit saab maakaitse tugevdamiseks juurde 10 000 reservväelast, aga juurde on vaja ka sõidukeid. Selleks on vaja luua uus vastav plaan, milliseid sõidukeid kaitseliit vajab.

Nõukogudeaegne BTR ehk soomustransportöör on pärit 1980. aastatest ja näide kaitseliidu vaimust. Algusest peale käis isehankimine, kohandamine ja ülesputitamine kaitseliitlastega kaasas.

"Kompaniiülemana oli ka minul enda hangitud maasturid ette valmistatud ja ka suur osa ülejäänud kompanii eritehnikast - köögihaagistest alates ja ambulantsiga lõpetades, soomukid sinna vahele," rääkis kaitseliitlane Erki Vaikre.

Järgmisel aastal suurendab riik kaitseliitu 10 000 reservväelasega ning algavad õppekogunemised.

Tänavu õppuse Siil raames mängiti läbi ka äriühingute sõidukite sundkasutusse võtmist. Sundkasutust rakendatakse ainult sõja ajal. Sõjategevuse käigus hävinud vara ei kompenseerita.

"Ettevõtte omanik sai hommikul teada, et tema sõiduk on planeeritud sundkasutusse. Andis korralduse edasi autojuhile, autojuht sõitis konkreetseks kellaajaks kohale ja me võtsime selle auto üle," kirjeldas õppusi mobilisatsiooniressursside osakonnajuhataja Alo Aulik.

Õppuste käigus kasutati paarikümmend veokit, kraanat ja muud masinat. Sõja jaoks on olemas nimekiri vajaminevate sõidukite hulgast.

"Praeguste plaanide alusel oleme lubanud kaitseväele, et me tagame circa 2700 sõiduki olemasolu. Ja kui nüüd tuleb juurde 10 000 meest, siis planeerimisdokumendid annavad meile uue eesmärgi. Kaitseväe vajadus on läbilõige kogu tänavapildist - ATV-d, mootorrattad, maasturid - nii edevad kui ka tavalised - veoautod, traktorid, kraanad," kirjeldas Aulik.

Kõige defitsiitsem kaup on neljaveolised ja kuueveolised veoautod. Kaitseliit ootab, et 10 000 reservväelase lisandumisega kaasneb mobiilsus.

"Meie mobiilsus ei saa jääda alla vastase omale. Sellisel kujul, kui meil on tegemist relvastatud jalaväega, kellel ei ole kvaliteetset transporti, rääkimata esmast killu- ja kuulikaitset pakkuvat transporti, siis ei ole see piisav vastus võimalikule ründele," sõnas Erki Vaikre.

Kaitseliit ostab suure osa oma masinapargist oksjonitelt. Veoautod näiteks on ostetud kaitseväe oksjonilt.

Kui tänavu kutsutakse ajateenistusse 3500 noort, siis järgmisel aastal tõuseb see arv 3800-ni ja 2025. aastal 4000-ni. Tänavu võetakse ajateenistusse 3500 noort.

Kaitseminister Hanno Pevkur on esitanud kooskõlastamiseks määruse, millega kehtestatakse ajateenistusse võetavate isikute arv 2024. ja 2026. aastal.

Aastal 2024 on kavas võtta ajateenistusse vähemalt 3800 noort ning seda arvu võib ületada viie protsendi võrra. Aastal 2026 on ajateenistusse plaanis kutsuda vähemalt 4000 isikut.

2024. aastal võetakse määruse järgi 1. jalaväebrigaadi 1778, 2. jalaväebrigaadi 778, mereväkke 238, küberväejuhatusse 381, sõjaväepolitseisse 300, toetuse väejuhatusse 295 ja erioperatsioonide väejuhatusse 30 noort.

2026. aastal võetakse 1. jalaväebrigaadi 1870, 2. jalaväebrigaadi 820, mereväkke 249, küberväejuhatusse 401, sõjaväepolitseisse 316, toetuse väejuhatusse 312 ja erioperatsioonide väejuhatusse 32 noort.

Kaitseministeeriumist öeldi ERR-ile, et 3800 isikut on kavas ajateenistusse kutsuda juba järgmisel aastal ning 4000 2025. aastal. Tänavu kutsutakse ajateenistusse 3500 noort.

Et rohkem ajateenijaid tähendab ka rohkem vajaminevaid kohti väeosades, on plaanis rajada juurde kasarmukohti.

"Ajateenijate mahu suurendamisega on arvestatud pikaaegsetes taristuplaanides ning vajalik võimekus on õigeaegselt valmis. Tänaseks on enamus kasarmukohti rajatud. Rajamisel on üks täiendav kasarm Ämari lennubaasi," ütles kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Roland Murof.

500 lisanduva ajateenijaga tekkiv lisakulu on umbes neli miljonit aastas, lisas Murof. Lisakulu on planeeritud riigieelarve strateegias ja valitsemisala eelarves. 

Murof märkis, et ajateenijate arvu suurendamine täidab kahte eesmärki – sõjaliste võimete arendamiseks vajalikus mahus reservüksuste ettevalmistamine ning aastakäigust vähemalt poolte noormeeste teenistusse kutsumine.

Ajateenistusse võetakse eelnõu järgi kolm kord aastas: 5., 29. ja 42. nädalal. 5. ja 29. nädalal ajateenistusse võetute ajateenistus kestab 11 kuud ning 42. nädalal ajateenistusse võetute ajateenistus kestab kaheksa kuud.

Eelnõus on kirjas, et arvestuslikult on ajateenijate arvuga seotud otsesed kulud (ajateenija toetus, toitlustus ja sõidukulude hüvitamine) aastas 26,9 miljonit eurot.

Ajateenistuse võetavate kutsealuste arvu kehtestab kaitseminister ja see ei eelda valitsuse ega riigikogu otsust.

Similar articles:

ОборонаВ Эстонию прибыли 130 военнослужащих группы быстрого реагирования НАТО

ОборонаФранция разместит в Эстонии танки и БМП

ОборонаРезервистов будут призывать на дополнительные мобилизационные учения

ОборонаВ Силах обороны Эстонии создано Кибернетическое командование

ОборонаБоевая группа батальона НАТО начинает свой путь в Эстонию


Rating: 0 Votes: 0

Comments

No comments yet. Yours will be the first!